Lugeja küsib: kui suure intressi võib võlale lisada?

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sms-laenu võtmine.
Sms-laenu võtmine. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

«Kui suur on maksimum viiviste ja intresside piir, mida on võimalik lisada võlale? Nimelt sai võetud 2011. aastal 200 eurot sms-laenu ning vahepeal sattusin raskustesse. Praeguseks on võlg kasvanud summani 3700 eurot,» kirjutas lugeja.

«Mäletan, et kunagi võis moodustada viiviste ja intresside lisa kokku maksimaalselt terve osa laenust. Kuidas on sellega aastal 2015? Kas ma pean tõesti maksma 20 korda rohkem, kui oli algne summa?» uuris ta.

Vastab Claudius õigusbüroo juriidiline assistent Silver Sass.

Alustame sellest, et SMS-laenu võtmisel sõlmitakse tarbijakrediidileping. Intress kujutab endast tasu raha kasutamise eest ning viivis kujutab endast sanktsiooni iseloomuga kompensatsiooni, milleks on eeldatava kahju hüvitamine võlausaldajale rahalise kohustuse mittetähtaegse täitmise puhul. Viivist saab nõuda põhivõla pealt.

Krediidi kulukuse määr näitab laenu kogukulu aastas ning koosneb intressidest, viivistest jm laenu võtmisega kaasnevatest kulutustest. Seda näidatakse protsendina ja mida väiksem protsent, seda odavam on laen. Aastal 2011 Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr kõikus 27,13 ja 36,40 protsendi vahel. 2015. aasta veebruari seisuga oli see 24,15 protsenti.

Sellises olukorras tuleks pöörduda kohtu poole laenulepingu tühisuse tuvastamiseks heade kommetega vastuolu tõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lõige 1 alusel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ja kui:

1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või

2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

TsÜS § 86 lg 3 lause 2 kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Kui 200-st eurost saab nelja aastaga 3700 euro suurune võlg, siis on krediidi kulukuse määr eelduslikult keskmiselt ligikaudu 437,5 protsenti aastas, mis ületab ülalpool välja toodud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-108-14 toonud välja, et TsÜS § 86 lg 1 järgi toob heade kommete vastaselt kõrge intressi kokkulepe kaasa kogu krediidilepingu tühisuse. Riigikohus leidis ka, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist ka krediidisaaja sundolukorda (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) hindamata. Sel juhul on võimalik laenulepingu tühisus tuvastada TsÜS § 86 lg 1 alusel. Vähemalt eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda.

Märkimist väärib ka Riigikohtu seisukoht lahendis nr 3-2-1-186-13: «Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud.»

Tasub ka teada, et kui kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumise hetkest alates pole võlausaldaja kirjalikult nõudnud võla tasumist ega andnud seda kohtusse, siis on võla tasumise nõudeõigus aegunud. Sellises olukorras on võlg võlausaldaja jaoks küll sissenõutav, kuid võlgnikuna tuleks tugineda lihtsalt aegumisele ning suure tõenäosusega lõpeb asi võlausaldaja jaoks kaotusega eeldusel, et ei olnud muid asjaolusid, mis oleks nõude aegumise peatanud või katkestanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles