Pangatšeki rahaks tegemine osutub Eestis probleemiks
1. mai 2015, 17:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi eestlased nägid pangatšekke viimati 90ndate alguses, kasutavad paljud riigid neid siiski ka tänapäeval. Välismaalt saadud pangatšeki lunastamise teenus pole Eestis aga kõigile kättesaadav.
Erinevalt Eestist kasutavad paljud maailma riigid arveldamiseks endiselt pangatšekke. Nii Euroopa Liidu sisene kui ka globaalne tööjõu liikumine on aga kaasa toonud selle, et eestlasedki saavad vahel ülekande asemel hoopis tšeki, mida Eestis ei olegi kõikide pankade klientidel võimalik lunastada.
Nii Nordea kui ka SEB pank lõpetasid tšekkidega arveldamise 2011. aastal. «Soovitame tšekkide asemel kasutada elektroonilisi välisarveldusi, mis on tunduvalt turvalisemad, soodsamad ja kiiremad. Välislaekumised jõuavad saaja arvelduskontole maksimaalselt viie tööpäeva jooksul. Tšekkide lunastamine võttis aega kuni üks kuu,» ütles SEB panga kommunikatsioonijuht Evelin Allas
Nordea panga pressiesindaja Kadri Küti sõnul oli tšekkide välispangas lunastamine kulukas ja ebaturvaline teenus. «Endiselt lunastame eurodes nende välispankade tšekke, kes hoiavad meie pangas korrespondentkontosid,» ütles ta. Tšeki lunastamine kliendile maksab viis ja teistele 20 eurot.
Swedbank võtab panga- ja reisitšekke inkassoks ainult oma klientidelt. «Selleks et tšekki lunastada, peab klient pöörduma lähimasse kontorisse. Tšeki lunastamisele kulub reeglina kolm kuni viis nädalat, kuid Swedbankist mitteolenevatel põhjustel võib tähtaeg ka pikeneda,» selgitas Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask.
Tšeki lunastamise tasu on minimaalselt 1,5 protsenti summast, kuid vähemalt 19,17 eurot. «Kui tšeki lunastamisega kaasnevad välispanga kulud, siis kannab ka need meie klient,» ütles Siilivask.