Euroopa Komisjon: liidusisesele kauplemisele tuleb hoogu juurde anda

Andrus Ansip 6. mail 2015 ühtse digitaalturu pressikonverentsil Brüsselis. Foto: AFP PHOTO/Emmanuel DUNAND

Euroopa Liidu ühtse digitaalturu kallal töötajad tõdevad, et Euroopa edasiviimiseks tuleb hoogustada liidusisest kauplemist. 

Euroopa Komisjoni esindaja Thor-Sten Vertmann tõi tänasel tarbimiskeskkonna arengu konverentsil välja, et liidu liikmesriikide elanikud on pidevalt internetis, nad ostavad ja müüvad seal aktiivselt, aga paraku käib peamine internetist ostmine kas oma riigi e-poest või tellitakse kaupu hoopis Ameerika Ühendriikidest. Vaid neli protsenti e-kauplemisest toimub liidusiseselt. «Meil on põhjust väita, et Euroopa Liidu ühtset digitaalset turgu täna ei eksisteeri,» sõnas Vertmann. 

6. mail avalikult tutvustatud digitaalse ühtse turu strateegia kuulub Euroopa Liidu prioriteetide sekka ning see plaanitakse valmis saada järgmise aasta jooksul. Strateegia eesmärk on hoogustada Euroopa Liidu riikide vahelist e-kaubandust.

«Tulevikus peaks e-kaubanduse puhul ettevõtjal olema võimalik suhet tarbijaga pidada nende seaduste järgi, kus tegutseb ettevõtja. Täna on olukord selline, et kui ettevõte tahab müüa oma kaupu või teenuseid 28 riigis, siis peab ta järgima 28 riigi erinevat õigusruumi. Tarbijad on ammu loobunud kinni hoidmast vaid oma asukohamaa õigusruumist, sest tellitakse hulgaliselt kaupa ka kolmandatest riikidest,» selgitas Vertmann. 

Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi tarbija- ja reklaamiseaduse osakonna juhataja Veronica Manfredi sõnul ulatuvad tarbijate kulutused 56 protsendini Euroopa Liidu SKPst kokku ja see on tema sõnul liikumapanev jõud. «Kui me saavutame ka piiriüleste tehingute puhul tarbijate usalduse, siis see tõesti viib Euroopat edasi,» ütles ta.

Lisaks e-kaubandusele hõlmab digitaalse ühtse turu strateegia veel pakivedu, asukohapõhist blokeeringut, autoriõigusi ja käibemaksuga seonduvat.