Kuigi tarbijakaitsealaseid probleeme ja eksitamist on Eestis kõige enam just toidukaupadega, kinnitavad kaupmehed, et suured jaeketid oma kampaaniate raames endile tarbija tahtlikku eksitamist ja ebaausaid kauplemisvõtteid lubada ei saa.
Jaemüüjad: me ei eksita tarbijat tahtlikult
26. mai 2015, 13:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tarbijad on kurtnud selle üle, et kampaaniatooteid ei jagu kampaania lõpuni. Siinkohal ei ole suure jaeketi puhul kindlasti tegemist sellega, et kaupmees on teadlikult paisanud müüki vähem kampaaniatooteid,» ütles Rimi tarneahela juhi Allar Kahju.
Tema sõnul räägitakse sageli neist kampaaniatest, mil jaeketid on koguste ennustamisega eksinud. «Samas näitab meie statistika, et täpselt sama palju, kui on juhuseid, mil kampaaniatooteid ei jagu, on ka hoopis vastupidist olukorda – kampaaniatooteid on liialt palju,» märkis Kahju.
Selveri ostudirektor Katrin Riisalu ütles, et alati üritatakse tagada see, et kampaaniatoode on müügil. «Samas võib tõesti tekkida nii inimlikku eksimist kui ka transpordiprobleeme,» selgitas ta. Lisaks tõi ta välja, et mõni väga hea hinnaga välja reklaamitud toode võib tõesti otsa saada. «Näiteks on juhuslikult ilus ilm ja klient ostab mingit asja rohkem, kui me oleme oodanud,» selgitas Riisalu.
Ühtlasi kinnitasid tänasel avalikul diskussioonil kõik suuremate jaemüüjate esindajad, et kõik kliendid peavad saama toote kätte letihinnaga. See tähendab, et kui müügisaalis olev hind erineb sellest, mis on kassas, siis peab klient igal juhul saama kauba selle hinnaga, mis saalis toote juurde märgitud on.
Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste sõnul on tihti suur vastutus ka müüjal endal, seda eriti näiteks siis, kui inimesed ostavad midagi järelmaksuga. «Järelmaksu sõlmimise hetkel on inimesel fookuses emotsioon - see asi, mis ta ostis. Mida suurem, seda parem. Seega ei pruugi ta süveneda järelmaksulepingusse, kuid müüja peab siinkohal neid tingimusi seletama,» ütles Sooniste. Ta lisas, et olulise teabe andmata jätmine on samuti käsitletav keelatud kauplemisvõttena.
Tarbijakaitseameti hiljutise uuringu järgi on aga inimestel tarbijakaitsealaseid proleeme kõige rohkem just toidukaupadega - 27 protsenti küsitletud inimestest vastas, et neil on probleeme esinenud kas väga sageli või mõnel korral. Sellele järgnesid 24 protseniga probleemid rõivaste ja jalatsitega ning telefoni- ja andmesideteenustega (23 protsenti).