Klassikaliste pätsileibade müük on Eestis viimase kümne aastaga langenud ligi 40 protsenti, samas on märgatavalt kasvanud röstsaiade ja tervislike lisanditega leivatoodete tarbimine.
Leivapäts kaob eestlaste toidulaualt
3. juuni 2015, 16:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fazeri pagaritoodete Eesti müügidirektori Vladimir Sapožnini sõnul on viimase kümne aastaga eestlaste toidueelistused palju muutunud ning inimeste valikuid dikteerivad nii kõrgem terviseteadlikkus kui aina kiirem elutempo, teatab leivatootja Eesti pagaritoodete turgu suunavate uute trendide osas.
«Nii nagu teiste toiduainete puhul, pööravad eestlased ka pagaritoodete valikul senisest enam tähelepanu nende koostisele ning valmistamisviisile,» ütles Sapožnin ja lisas, et kindlat kasvutrendi näitavad leivatooted, mis on tehtud täisterajahust, on e-ainete vabad, madala soola- ja suhkrusisaldusega, rohkete kiudainetega ning valmistatud naturaalse juuretisega.
Teise olulise suunana tõi Sapožnin välja lisaväärtusega pagaritoodete populaarsuse kasvu. «Viimasel kümnendil on enim suurenenud nõudlus leivatoodete järele, mis sisaldavad erinevaid maitserikkust andvaid tervislikke lisandeid, on selleks siis seemned, kliid, terad või puu- ja juurviljad,» tutvustas Sapožnin.
Samuti on eestlased võrreldes kümne aasta taguse ajaga hakanud traditsiooniliste leivapätside asemel eelistama uutes formaatides pagaritooteid. Kui 2005. aastal moodustas klassikaline rukkileivapäts viiendiku kõigist pagaritoodetest, siis eelmiseks aastaks oli see langenud 13 protsendini. Samas on suure hüppe teinud taskuleibade tarbimine, segajahudest valmistatud kukleid ostetakse 12 protsenti rohkem.
Kokandusvaldkonna olümpiaks peetaval Bocuse d´Ori lõppvõistlusel tänavu Eestit esindanud restorani Cru peakoka Dmitri Haljukovi sõnul pakuvad kvaliteetsed pagaritooted nii soolasteks kui magusateks kulinaarseteks katsetusteks lõputult võimalusi. «Leib ja sai ei ole enam pelgalt võileivaalused, vaid neid saab edukalt kasutada näiteks suvistes isetehtud jäätistes ja tervislikes smuutides, aga ka põneva krõbeda lisandina soolastes roogades,» soovitas Haljukov.