Ühistuabi: erandite tegemist tuleb ühistus vältida

, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui korteriühistu juhatus jätab aastaaruande esitamata või üldkoosoleku kokku kutsumata, tuleb juhatus viivitamatult välja vahetada, soovitab Ühistuabi juhataja Urmas Pikner.
Kui korteriühistu juhatus jätab aastaaruande esitamata või üldkoosoleku kokku kutsumata, tuleb juhatus viivitamatult välja vahetada, soovitab Ühistuabi juhataja Urmas Pikner. Foto: Peeter Langovits

Eesti korteriühistute sagedaimaks probleemiks võib pidada rahakoti usaldamist kolmandatele isikutele ning puudulikku ülevaadet ühistu raamatupidamisest ja võlglastest, selgitab Ühistuabi juhataja Urmas Pikner.




Eestis on ligi 9700 korteriühistut. Enamik neist saavad oma asjadega kindlasti hakkama. «Probleemidega kortermajad on meie hinnangul pigem need, kus ühistut pole ja kõik teenused ostetakse valitseja käest,» ütleb Pikner.

Paljud BREMi kliendid teie poole abi saamiseks on pöördunud?

Bremist tuleb aeg-ajalt ikka mõni maja.

Erilist tungi praegune olukord pole aga tekitanud. Ega Bremist loobumine tähendagi automaatselt mõne teise haldusfirmaga lepingu sõlmimist.

Moodustatakse korteriühistu ja hakatakse ise toimetama.

Kas teie poole on pöörduma hakanud ka teiste kinnisvarahooldusega tegelevate firmade praegused kliendid? Mida kurdetakse?

Kindlasti mitte rohkem kui tavaliselt. Ühistute liikumine ühe haldusfirma alt teise alla on üsna harv nähtus. Peamiselt on ikka kaks võimalust, kuidas haldusfirmad kliente saavad – alustavad või seni iseseisvalt toimivad ühistud.

Peamisteks muredeks on aja või oskusteabe puudumine.

Millist abi neile anda saate, mida soovitate?

Olenemata sellest, kuidas ühistut juhtida, on tähtsaim soovitus – hoidke rahakotti enda käes. Seetõttu ei pea me ka valitseja juhtimist kõige targemaks.

Korteriühistul on oma pangaarve ja kui teie maja juhib haldusfirma, on ülevaade pangakontost teil alati olemas. Veel parem, kui ka pangaülekandeid teeks haldusfirma asemel keegi ühistu juhatusest.

Kui üldistada korteriühistute tegevust Eestis laiemalt, siis milliseks nende tervist ja professionaalsust asjaajamises võib  üldse pidada?

Korteriühistute tase on nii erinev, et üldistust teha on üsna raske. Ja mida nimetada professionaalseks asjaajamiseks?

Mõnikord veab mõni pensionärist memmeke ilma igasuguse koolituseta ühistu asju nii hästi, et kõik ühistu liikmed on rahul – dokumentatsioon on küll puudulik, kuid maja korras ja inimesed õnnelikud.

Oluline on heade nõuandjate ja koostööpartnerite leidmine. Kuigi ka siis võib viltu vedada, sest ega keegi pole ilmeksimatu.

Aga kui hinnata ühistuid sellest aspektist, et kas vajalik dokumentatsioon on professionaalselt koostatud, et see ka kohtus vajadusel «vett peab», siis siin on vajakajäämisi.

Milliseid vigu korteriühistud üldjoontes kipuvad ikka ja jälle kordama?

Ise toimetavate ühistute üheks alatiseks probleemiks kipub olema puudulik raamatupidamine ja sealt tulenevad probleemid. Näiteks ei teata täpset võlglaste seisu.

Teine asi on erandite tegemine ühistus. Oluline on võrdne kohtlemine ja kui ühele teha erand, siis võib teine õigustatult küsida, et miks talle ei võiks erandit teha.

Jah, see on raske, kui keegi haleda näoga palub ennast viivistest vabastada, kuna tal puudub töö. Paraku pole korteriühistu sotsiaalhoolekande asutus ja ühele tehtava erandi maksavad teised ühistu liikmed lihtsalt kinni.

Kuivõrd peaks korteriühistu liikmed eraldi sekkuma ühistu igapäevasesse tegevusse, kontrollima ja muretsema?

Kui kõik ühistu liikmed igapäevaselt sekkuksid, ei tuleks sellest miskit head välja. Oluline on valida ühistule kompetentsed juhid ja toimiv kontrollmehhanism, peamiselt revisjonikomisjoni näol.
Muretsemiseks on põhjust siis, kui aastaaruannet ei esitata ja üldkoosolekuid ei peeta. Samas, kui sellised probleemid kerkivad, tuleks juhatus viivitamatult välja vahetada.

 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles