Sibulakoorija argipäev – 300 kg päevas

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suure koguse sibulate koorimine on jätkuvalt käsitöö.
Suure koguse sibulate koorimine on jätkuvalt käsitöö. Foto: SCANPIX

«Otsime sibulakoorijat, töö sobib ka pensionärile,» - selline Tartu Postimehes ilmunud kuulutus tõi kaasa telefonikõnede tulva ja nüüd on vaja firmal vaid sobivad inimesed välja valida.

«Me otsisime inimesi, kelle tööks ongi sibulate koorimine,» rääkis Tartus asuva ettevõtte juht Tarmo Karu. Paarirealine kuulutus tõi kaasa kõnede tulva. Soovijaid oli palju ja nende seaks loodetakse ka paar sobivat inimest leida. «Ega see igale ühele ei sobi, sest tegu on istuva tööga ja käed peavad sellele ka vastu pidama,» rääkis Karu. Pisaratest pole Karu sõnul pääsu ka professionaalidest sibulakoorijatel.  «Eks hommikul võtab mõneks ajaks, tunniks, pooleks pisara silma, aga päeva peale silmad harjuvad,» rääkis Karu.

Väikefirmas on tööl kümme inimest, kes päevast päeva koorivadki suurköökide jaoks sibulaid. «Kui on suur sibulad ja väle koorija, siis päeva jooksul jõuab koorida u 300 kg,» rääkis ettevõtte juht.  Tegemist on puhta käsitööga ja masinaid seejuures ei kasutata. «Sibulakoorimismasinad on küll olemas, aga need tahavad kindla kujuga sibulat ja ka siis on kaod suured,» rääkis Karu, miks tasub senini nii pisaraterohket tööd käsitsi teha. «Kui Eesti keskmine palk jõuab 2000 euroni, siis ei tasu selline käsitöö end ära,» lisas ta. Firmajuhi sõnul jääb sibulakoorija sissetulek miinimumi ja Eesti keskmise vahele. «Pigem Eesti keskmise poole,» täpsustas ta.

Lapiku sibula otsa lõikamisel on kaod liiga suured.
Lapiku sibula otsa lõikamisel on kaod liiga suured. Foto: Aldo Luud/Õhtuleht

Kuigi Peipsi sibulapeenrad on Tartust piltlikult öeldes kiviga visata, siis kodumaist mugulat ei kasutata. «Lapiku kujuga sibul, nagu Peipsi oma, meile ei sobi, sest kui selle tipu maha lõikad, siis on pool mugulat juba läinud,» rääkis Karu. Seetõttu eelistab nende firma osta pikliku kujuga sibulaid ja sisseostmisel on väga oluline hind. Põhiliselt tuleva mugulad Tartusse Poolast, Taanist ja Hollandist, kus sibulakasvatus on rohkem levinud ja tänu sellele ka hind soodsam.

Praegu on sibulakoorijatel tööd vähem, sest mullune saak on suuresti läbi ja värske sibul on veel liiga kallis, et seda  osta. Kõige rohkem on tööd aga kevadel. Karu sõnul ei ole nad Eestis kindlasti ainus firma, kes sibulaid koorib. Nende kliendid on Eesti suurköögid, korra on allhanke korras puhastatud ka Soome saadetud sibulaid.

«Miljonäriks selle äriga ei saa, aga ära elab,» iseloomustas ettevõtte juht sibulafirma  majanduslikku seisu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles