Maris Jesse toidutootjatele: mida ütlete oma lastele?

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervise Arebgu Instituudi direktor Maris Jesse tuletas toidutootjatele meelde, et uute toodete arendamisel ja nende müümisel peaks eelkõige lähtuma vastutustundest.
Tervise Arebgu Instituudi direktor Maris Jesse tuletas toidutootjatele meelde, et uute toodete arendamisel ja nende müümisel peaks eelkõige lähtuma vastutustundest. Foto: Peeter Langovits

Paar päeva tagasi Tallinnas toitumise ja tervise seostest kõnelenud Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse tuletas toidutootjatele meelde, et uusi tooteid välja mõeldes ja neid müües, reklaamides tuleks olla vastutustundlik.

«Ei tohiks teha asju, mille peale peaks kodus oma lastele ütlema, et ärge pange seda tähele või ärge seda ostke, sellega liialdage. Kui on tahtmine oma lapsele nii öelda, siis võiks seda öelda ka teistele,» manitses Jesse.

Samas märkis ta, et toidu tööstuslik tootmine on tänapäeval vajalik ja ilma selleta enam ei saa. Vastasel juhul tuleks pöörduda tagasi 50 aasta tagusesse aega, kui naised vaaritasid perele hommikust õhtuni süüa ega pääsenud köögist välja. Toidu tööstusliku tootmisega kaasnenud naiste vabadus on Jesse hinnangul suur pluss, kuid samas sellel on olnud ka negatiivseid tagajärgi.

«Naised pääsesid köögist välja ja see on tore, aga sellel toredusel on ka negatiivsed mõjud tervisele, mis tulid välja alles mõned aastakümned tagasi,» märkis ta.

Mis on toidu sees?

Toidu tööstusliku tootmisega kadus inimestel kontroll selle üle, mida toit sisaldas, ning tootjad püüdsid tervislikkust ohvriks tuues toota üha odavamat ja atraktiivsemat toidupoolist. Säilivuse ja maitse parandamiseks lisati rohkelt soola ja isuäratava väljanägemise saavutamiseks muidki lisaaineid.

Sellest tekkis ka vajadus inimesi teavitada – tööstuslikult toodetud toitu tarvitades tuleb olla teadlik ja valiv ning tööstustel tuleb nende valikute tegemiseks inimestele anda infot.

Et Eesti toidutootjad on selles osas tarbijatele vastu tulnud, näitab Jesse sõnul üha rohkemate toodete pakenditele ilmuv GDA-märgistus. See ei ole riigi poolt peale sunnitud, vaid tootjate enda algatus.

«GDA-märgistus on hea näide, et kõike ei pea tegema riikliku sunniga. Kui süsteem on hea, läbipaistev, selge, siis riigid võivadki selle üle võtta ja teha selle kohustuslikuks ka neile, kes ise vabatahtlikult ei ole märgistusega ühinenud,» ütles Jesse.

Märgistus kohustuslikuks

Nende sõnadega viitas Tervise Arengu Instituudi juht sellele, et GDA-märgistus saab mõne aja pärast ilmselt kohustuslikuks kõikides Euroopa Liidu riikides ja siis ei pääse tarbijatele valikute tegemiseks vajaliku info andmisest ükski siinne toidutootja.

Näite, et antud märgistus võib suunata inimesi tervislikumate valikute tegemisele, tõi Jesse oma 12-aastase tütre pealt.

«Meie tütrel jäid sel suvel võileivad, millel oli GDA-märgistus peal, ostmata. Sõitsime sünnipäevale ja oli teada, et sünnipäevalauas ootab meid palju head-paremat ja siis see tühi kõht autosõidu ajaks lahendatud õuntega. Mitte mina ei sundinud teda seda märgistust vaatama, vaid sellest oli koolis räägitud ja lapsed võtsid selle kasutamiseks.»

Enda kohta ütles Jesse, et tema ei käi poes plaaniga lugeda läbi kõik, mis on toodete pakenditele kirjutatud, samuti ei taha ta hakata pähe õppima kõikide lisaainete nimesid ja valemeid.

«Ma tahaksin selle ostu teha heauskselt, et see ei kahjusta minu ja minu pereliikmete tervist,» rõhus ta ka sõnavõtu lõpus tootjate vastutustundele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles