Poekett eiras kaupmeeste omavahelist kokkulepet
24. juuli 2015, 06:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi kaupmeeste liit on kokku leppinud, et poodides ei tohi alkoholi paigutada karastusjookide kõrvale, oli mõne päeva eest Pärnu Maximas ühel riiulil kõrvuti väljas nii soodushinnaga viinapudelid kui ka mahlapakid.
Pärnu suurimas Maximas hakkas ühele pealinnast tulnud suvitajale silma suur riiul kassa juures, kus kõrvuti asetsesid viinapudelid ja mahlapakid. «Kas Eestis võib nüüd tõesti taas müüa viina kõrvuti mahlade ja karastusjookidega?» imestas ta.
Maxima pressiesindaja Katja Ljubobratetsi sõnul kehtiv alkoholiseadus eraldi müügitsooni nõuet ei sätesta, küll aga annab seadus kohalikule omavalitsusele õigust lisapiiranguid kehtestada. «Meile teadaolevalt pole Pärnu linn seda õigust tänase päeva seisuga kasutanud,» lisas Ljubobratets. Sellegipoolest otsustas poekett pärast Postimehe pöördumist viinapudelid mujale viia ja uued mahlad asemele tuua.
Kaupmeeste liidu koostatud juhendis aga on kirjas, et alkohoolsed joogid tuleb paigutada piisavalt selgesti eraldi muudest kaupadest, sh karastusjookidest. «Arvestades seda, et jaemüügis on alkoholi sisaldavaid jooke, mille puhul ei saa ostja esmapilgul olla kindel, kas tegemist on alkohoolse joogi või mingi muu joogiga (näiteks karastusjoogiga),» seisab nende juhendis. Kaupmeeste esindusorganisatsioon möönab, et toodete nimetused, pakendid ja märgistused ning jookide värvus võivad olla niivõrd sarnased karastusjookidega, et kliendi eksimise oht on tõenäoline. «Alkohoolsete jookide eraldi paigutamine on seega ka kliendi huvides,» on liidu seisukoht.
Ka leiab kaupmeeste liit, et alkohoolsed joogid tuleks paigutada kaupluses (müügikohas) eraldi teistest kaupadest.
Tarbijakaitseameti pressiesindaja Pille Kalda sõnul on omavalitsustel õigus täiendavalt reguleerida alkoholimüügiga seonduvat, sealhulgas alkohoolsete jookide paigutust kauplustes. «Näiteks Tallinn on seadnud täiendavad piirangud alkoholimüügile, mis muuhulgas reguleerib, et kaupluses peavad alkohoolsed joogid olema paigutatud mittealkohoolsetest jookidest ja muudest kaupadest eraldi ning alkohoolseid jooke ei tohi selvekaubanduse vormis müügiks välja panna kaupluse müügisaali eri kohtadesse,» tõi ta näite. Kalda sõnul toob sotsiaalministeeriumi alkoholi roheline raamat alkoholi liigtarvitamise ja kahjude vähendamise meetmena välja alkoholi kättesaadavuse piiramise, mille alla kuulub ka alkoholi paigutus jaekauplustes. Kalda sõnul toetab ka kaupmeeste liidu juhend riiklikku poliitikat, et alkohoolsed joogid paigutatakse kaupluses eraldi teistest kaupadest, sh karastusjookidest. «Seega, kui kohalik omavalitsus ei ole reguleerinud alkoholi paigutust kaupluses, on kauplustel soovitatav järgida head tava,» sõnas Kalda.