Põhja-Eesti Regionaalhaiglas suvel südame abiseadme saanud patsient suri kaks kuud hiljem, saatuslikuks said kopsufunktsioon ja trombolüütilised tüsistused.
Suvel kunstsüdame saanud haige suri
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
15. oktoober 2010, 13:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Patsient jõudis Regionaalhaiglasse kommunikatsioonijuhi Iga Lille sõnul väga kriitilises seisus. Tal oli ravimresistentne südamepuudulikkus. «Kuigi rakendati kõiki võimalikke ravivõtteid, mis käesoleval ajal meie haiglas võimalikud, halvenes tema olukord iga tunniga,» vahendas meditsiiniuudiste portaal Mu.ee Lille sõnu.
Operatsioonijärgselt tundus siiski kõik hästi minevat - patsient taastus hästi, sai hakkama omahingamisega, suhtles aktiivselt personaliga, alustas söömist ja joomist, istus ja kõndis mööda osakonda. Kahjuks ei jätkunud aga taastumine siiski vajaliku tasemeni.
Operatsiooni tegid Regionaalhaigla arstid koos Helsingi Ülikooli Haigla tohtritega, lisaks osalesid selles Saksa insenerid.
USA-s avaldatud uurimuse kohaselt läheb pumbaga patsientidest 78 protsenti pärast lõikust koju, ootama doonorsüdant. 10 protsenti pandud pumpadest jääbki sisse, tavaliselt eakamad patsiendid ja haiged, kellele südamesiirdamine on vastunäidustatud. Pumbaga patsientidest paraneb kaks protsenti, pump võetakse ära ja oma süda jääb tööle.