SEB uus rahapäevik koostab eelarve automaatselt ise

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahapäevik.
Rahapäevik. Foto: SEB

Tänasest kõikidele SEB panga klientidele avatud uuenenud internetipangakeskkond pakub ka täiesti uut eelarve pidamise lahendust – rahapäevik, mis jaotab ise viimase kuue kuu tehingud automaatselt eelarvekategooriatesse.


Kuigi suurem osa kuludest on juba automaatselt kategooriatesse ära jaotatud, saab seal kõike ka ise muuta. Kui näiteks toidupoest tehtud tehing läheb automaatselt söögikulutuste alla, siis inimesel on võimalik ise kulusid ka mitme erineva kategooria alla agada, või see sootuks ümber muuta, kui näiteks samast poest on peale söögi ostetud ka majapidamistarbeid või riideid. Kui aga tehing ei ole automaatselt liigitatud, tuleb seda teha ise.

Rahapäevikusse on lisatud üle 5000 automaatse reegli. Kategooriaid, mille alla kulutused algselt jagunevad, on kuus: eluase; majapidamiskulud; riietus; söök ja jook; transport ning vaba aeg.

«Juhul kui klient on mingil põhjusel otsustanud, et ta jagab oma raha mitme panga vahel, siis on ka see funktsioon siia lisatud – te saate importida konto väljavõtte ka teistest pankadest ja rahapäevik analüüsib ka need ära – liidab need kogu rahapäeviku ülejäänud analüüsiga. Siia on võimalik liita ka pereliikmeid, siia on võimalik teha oma reegleid,» tutvustas SEB juhatuse esimees Riho Unt rahapäeviku erinevaid võimalusi.

Rahapäevik konfidentsiaalne – pank ei näe inimese sissekandeid. «Pank ei kasuta neid andmeid ilma, kui klient annab talle selleks õiguse. Need andmed jäävad kliendile,» selgitas Unt.

Rahapäevik toob välja ka kümme peamist kulusaajat nii üleüldiselt kui ka kuluklasside lõikes. Unt selgitas, et see annab hea ülevaate sellest, kellele ja kui palju kuu jooksul raha makstakse. «On näha need saajad, kellele te peamiselt maksate. Ja kas need on need, kellele ma tahan seda raha nii palju maksta?» möönis ta. Samuti on graafikuna iga kuu lõikes välja toodud tulude ja kulude võrdlus.

«Me naljatlemisi oleme ka öelnud, et meie rahapäeviku funktsioon on nagu väike tarbijakaitse iga kliendi taskus, sest see annab ülevaate sellest, kuhu kulub ja kui palju kulub ja kas keegi on ka tasakesi hinda tõstnud,» rääkis Unt, ning lisas: «See aitab klientidel endal hoida ülevaadet kulutustest aga distsiplineerib kaudselt ka kaupmehi. Nad teavad, et neil on kontroll peal.»

Panga juhi sõnul saab klient keskenduda ainult analüüsile ning ta ei pea tegema niivõrd palju tehnilist tööd. «On olemas palju-palju juhtumeid, kui me oleme klientidelt kuulnud, et nad peavad oma eelarveid kas excelis või kus iganes. Aga peale seda, kui te olete kõik tšekid sisestanud, ei jõua enam kulude analüüsini, sest kogu ressurss on ära kulutatud lihtsalt tehnilisele tööle,» möönis Unt.

Uuringufirma TNS Emori andmeil koostas 2010. aastal pere-eelarvet 39 protsenti majapidamistest, kulutades selle koostamiseks keskmiselt 2 tundi kuus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles