Õrnemad taimed vajavad talvekülma eest varju ning veidi sooja, noored viljapuud aga kaitset näriliste ning kevadise päikese eest. Materjale, mis sel puhul aitavad, on mitmeid.
Millega taimi talveks katta?
20. oktoober 2010, 12:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pakasekaitsekangas
Välja töötatud Kesk-Euroopa tingimuste jaoks külmaõrnade taimede kaitsmiseks lühiajaliste külmalainete eest. See keeratakse nagu kasukas ümber puu või paigaldatakse karkassile, et vesi saaks ära voolata. Üles ja alla tuleks jätta tuulutusavad.
Sobib paremini vertikaalseks kasutamiseks kui tekina peenrale laotamiseks, kuna nii vettib too läbi, tekitab niiske keskkonna või jäätudes külmasilla. Eemaldada tuleks kevadel, kui maa on sula. Pese pesumasinas õrna režiimiga läbi – nii hävivad haigustekitajad.
Varjutuskangas
Karkassid ja toed tuleks maasse panna siis, kui maa on veel pehme. Varjutusvõrk (30 protsendilise, 50 protsendilise ja 70 protsendilise tihedusega) aseta taimedele veebruaris. Üksikule taimele siduda lihtsalt ümber, taimegrupile ehitada ette varisein kagu-lõuna-edela suunas.
Kate tuleks eemalda kevadel peale maa sulamist pilvise ilmaga. Võib kasutada ka suvel, värskelt istutatud taimede, kaitsmiseks intensiivse päikese eest.
Talvekatte turvas
Talveks võib külmakartlike taimede katmiseks kasutada tavalist neutraliseerimata või neutraliseeritud turvast.
Roosi juurte ümber võiks kuhjata öiste miinuskraadide saabudes (oktoobris) vähemalt 20 sentimeetri kõrgune neutraliseeritud või neutraliseerimata turba hunnik. Turba asemel võib kasutada ka saepuru. Vett imavatele materjalidele, nagu turvas ja saepuru, on täiendavalt vaja peale laotada veekindel kate. Turba saab kevadel peenrasse lihtsalt laiali lükata. Saepuruga katmisel tuleb see kevadel peenrast eemaldada.
Spetsiaalselt taimede talviseks katmiseks on mõeldud ka vetthülgav turvas, mis koosneb heledast vähelagunenud turbasamblast. Sobib hästi külmakartlike rooside, rododendronite, elulõngade ja püsikute katmiseks külmade saabumisel. Neutraliseerimata turvas ei sisalda väetisi.
Talvekaitse turba alla võib laotada peenrale eelnevalt pakasekaitsekanga. Sel juhul saab kevadel turba kokku koguda ja uuesti kasutada. Talvekaitse on asendamatu abimees taimede kaitsmisel pakase eest külmadel lumeta talvedel. Ümber roosi, rodo või elulõnga kuhjatakse kuni 20 sentimeetri kõrgune kuhi. Püsikute katmisel piisab 5-10 sentimeetri paksusest kihist.
Tüvevalgendi
Enne lume tulekut, oktoobris-novembris valgendatakse aias noorte viljapuude tüved tüvevalgendiga kuni 1,5 meetri kõrguseni. Tüvede valgendamine kaitseb noorte puude koort varakevadel lume taustal päikesega tekkivate koorelõhede eest. Kui sügisel pole jõutud puid valgendada, peab seda kindlasti tegema jaanuari lõpus, kui päike hakkab eredamalt paistma. Kui lörts ja vihm on valgendi maha pesnud, tuleb protseduuri korrata, kuni maapind on kevadel täiesti sulanud.
Tüvevalgendi kaitseb puid ka talvituvate kahjurputukate eest, kes ei saa valgendatud koorepragudes enam talvituda. Seetõttu valgendatakse ka vanemate viljapuude tüvesid.
Viljapuude tüvekaitsed
Noorte viljapuude tüvesid tuleb talvel kaitsta näriliste ja muude metsloomade eest. Tüvede kaitsmiseks võib kasutada spetsiaalseid plastikust spiraalseid tüvekaitseid, traatvõrku, pilliroomatte, jõupaberit või kuuseoksi.
Kuuseoksad seotakse tihedalt vastu tüve ladvaosaga allapoole. Kuuse teravad okkad ei lase jänestel puukoort närida. Eriti hoolikalt tuleb jäneste eest kaitsta noori õuna- ja ploomipuid.
Plastikust tüvekaitsed võivad olla pruuni, mustad või valged. Valged plastikust tüvekaitsed hoiavad eemal jänesed ning peegeldavad tagasi ka varakevadise päikese ereda valguse ega kuumene liigselt ümber tüve. Tüvekaitsed pannakse ümber tüvede juba sügisel – oktoobris-novembris.
Džuutkangas
See on mõeldud viljapuude ja ilupuude tüve kaitsmiseks – keritakse ümber puu.
Allikas: Hortes