Kas kala peidab endas radioaktiivsuse ohtu?

Hans-Martin Tammesalu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuivatatud kala
Kuivatatud kala Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Tais püütud kuivatatud kala võib olla tervisele kahjulik, aga lugeja sõnul ei pruugi poes seda märgata.

«Märkasin, et Selverisse on müügile ilmunud suur valik kuivatatud kala, kuid kahjuks pole maakeelsel sildil viidet Eesti turustaja kohta ega tema kontakte,» sõnas lugeja ja lisas, et tootel on vaid sõna «Kuldkalake». Tal tekkis küsimus, kas see on korrektne toidu märgistus?

«Tean, et enamus kuivatatud kalu on toodetud Tais ja need püügipiirkond on väga tuntud peale Fukushima katastroofi, kuna on radioaktiivselt tugevalt saastunud,» muretses lugeja.

Paljud riigid on seadnud nõuded sealt püütud mereandide erimärgistuseks ja kehtestanud normatiivid, kui palju mida tohib süüa. Sellepärast tekkis lugejal küsimus Eesti riigi ja Euroopa liidu nõuete ja normatiivide kohta. «Kuidas tervisekaitse sellise kauba müüki kontrollib või reguleerib?» soovis ta teada. Lisaks huvitas lugejat kas poed ei peaks looduslikust oluliselt kõrgema radioaktiivsusega toitu müües tarbijat sellest vähemalt hoiatama ning juhtima tähelepanu soovituslikele tarbimiskogustele. Ta märkis ära, et pakendilt polnud võimalik lugeda maaletooja kohta ja seega ei saa neilt ka üle küsida.

«Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariiga seotud impordipiirangud on hetkel kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega nr 322/2014, selles käsitletakse eritingimusi Jaapanist pärit või lähetatud sööda ja toidu impordile,» selgitas veterinaar- ja toiduameti Järelevalve- ja kontrollibüroo juhataja Tarmo Sikk. Tema sõnul pole püügipiirkondadele kui niisugustele ühenduse tasandil kehtestatud mingisuguseid eritingimusi, küll aga on Euroopa Komisjon viinud läbi riskianalüüsi. Selle tulemusena on Euroopa Komisjon liikmesriikidele teinud soovituse uurida pisteliselt riskantsest püügipiirkonnast FAO61 püütud mõõkkala ja tuunikala mõndasid alamliike ja nendest valmistatud tooteid radioaktiivsete isotoopide Cs-134 ja Cs-137 esinemise suhtes.

«Siinkohal saan öelda, et läbi Eesti piiripunktide pole  kõnealusest püügipiirkonnast selliseid kalu ega tooteid viimasel ajal imporditud,» kinnitas Sikk ja lisas, et kõnealuseid tooteid kontrollitakse ka teistes liikmesriikides ja seega ei pea Euroopast imporditud tooteid kartma. Tarmo Sikk ütles veel, et liikmesriigid peavad komisjonile esitama pisteliste kontrollide aruandeid ja kui need aruanded näitavad kõrvalekaldeid, siis võtab komisjon tarvitusele eritingimused ka püügipiirkondade suhtes. «Et seda seni tehtud ei ole, siis sellest võib järeldada, et pistelised kontrollid ei ole näidanud kõrvalekaldeid,» sõnas Sikk.

«Toidualase teabe esitamisel on kohustuslik esitada toidukäitleja,  kelle nime või ärinime all toitu turustatakse või importija nimi või ärinimi ja aadress,» sõnas tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski. Tarbijakaitseamet käis Selveris kontrollimas ja leidis sealt ainult FAO71 püügipiirkonnast pärit kalatooteid.

«Selveris 14.08.2015. müüdavate  kuivatatud kalatoodete, mis on püütud Tais väljapüügi rajoonis FAO71, oli korrektselt esitatud maaletooja informatsioon koos kontaktandmetega. Samuti oli märgitud toote soolasisaldus 3%,» ütles Hanna Turetski ja lisas, et keskmiselt vajab inimene päevas 5 g soola ja seega ei ole kuivatatud kala suure soolasisalduse tõttu soovitatav palju süüa.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles