Kas trükiviga: kalender üllatab lisanädalaga
24. september 2015, 22:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On üldtuntud teadmine, et aastas on 365 päeva ja 52 nädalat, siiski juhtub aeg-ajalt nii nagu käesoleval aastal – et kalendris ilutseb ka 53. nädal.
Mõnedel aastatel ei jagu päevade arv võrdselt 52 nädalaga, mistõttu leiab iga viie või kuu aasta järel kalendritest lisanädala, vahendab Yle Uutiset.
«Viimati oli selline olukord 2009. aastal – aga kes seda ikka mäletab, eks?,» nendib Asko Palviainen, Helsingi ülikooli trükibüroo kujundaja. Kuigi olemuselt ei ole tegemist millegi üllatavaga, kipuvad inimesed selle sageli ära unustama ja lisanädala nägemine kalendris põhjust küsimusi, mistõttu sageneb ka päringute arv büroole.
Põhjus seisneb selles, et Gregooriuse kalendritsükkel peab jagama 400 aasta peale ära 97 lisapäeva. See tähendab, et 400-aastases tsüklis on 71 aastat, mil kalendrisse lisandub seetõttu ka 53. nädal. Kui matemaatiliselt väga täpseks minna, siis peaks iga aasta pikkus olema 52,1775 nädalat ning igas kuus peaks keskmiselt olema 4,348125 päeva.
Käesoleval aastal jäävad 53. nädalasse kuupäevad alates 28. detsembrist kuni aasta lõpuni. Aasta alguses mahtusid esimesse nädalasse jaanuarikuu esimesed neli päeva. «Kui aasta esimene päev on esmaspäev, siis on väga lihtne ütelda, et tegemist on aasta esimese nädalaga, keerukamaks muutub asi siis, kui aasta esimene päev langeb nädala keskpaika,» selgitab Palviainen.
Lõpliku otsuse määrab see, mitu päeva jääb vanasse aasta ja mitu uude – kui uude jääb rohkem, siis sellest saab ka aasta esimene nädal, loendus algab alates neljandast päevast. Muidugi mõistab Palviainen ka inimesi kelle jaoks selline asi võib segadust tekitada. «Paljude inimeste jaoks on kalender turvalisuse ja stabiilsuse sümbol,» viitab ta.