Lugeja kiri: Estonian Airi fopaad on reegel, mitte erand

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Enam kui aasta Stockholmis elanud Estonian Airi kliendi sõnul on olukord, kus mul lendamisel viperusi ette ei tule  pigem erand kui reegel. Fopaasid ja kõrvalekaldeid on kirjutaja sõnul  tulnud peamiselt negatiivse poole pealt, aga ette on olnud ka positiivseid juhtumeid.

1. Juhtumisi oli mu sünnipäev reedel ja võtsin varasema lennu (kella 15:00 paiku), et jõuda Tallinnasse, et söögid/joogid ja peokoht kutsutud külalistele ette valmistada. Maandumine pidi aset leidma kell 17:00 ja peo algus 19:00. Turvaväravast läbi minnes selgus, et sellist lendu ei eksisteeri - lend oli tühistatud. Edasist informatsiooni keegi jagada ei osanud. Nii siis ütlesin külalistele, et las nad pidutsevad, aga oht on, et ma ise oma sünnipäevale ei jõua. Peale läbirääkimisi sain järgmisele lennule, mis lükati veel tunni edasi. Peo kohta jõudsin kolm tundi peale peo algust. Miks lend tühistati - seda infot ei osatud anda.

2. Lendan esmaspäeva hommikul tagasi Stockholmi. Tähtsad koosolekud kohe hommikul ootamas. Lendu lükatakse tunni edasi. Seejärel ilmub info, et lend on tühistatud. Paanika kõigil suur. Õnneks suudeti väga kiiresti ja operatiivselt meid järgmise lennu peale panna. Kohale jõudsime kaks tundi hiljem kui plaanitud. Valesse lennujaama ka veel. Ühe koosoleku pidin selle tõttu edasi lükkama. Lend tühistati tehnilise rikke tõttu.

3. Lendan Brommast Tallinnasse. Vana propelleriga. Pealeminek  hilineb 30 minutit, aga peale saame. Alustame õhkutõusu. Nokk juba rebib üles, kui äkki lükatakse pidurid põhja. Kapten annab teada, et esines tehniline rike ja laseme lennuki mehaanikutel üle vaadata. Peale 30 minutilist ülevaatust annab kapten teada, et : «Tuvastati rike automaatses õhku tõusmise mehhanismis. Aga ma olen kunagi õppinud seda ja proovime nüüd manuaalselt.» Ja suunas propelleri uuele ringile. Väga kindlust selline sõnavõtt ei andnud, aga kohale me jõudsime.

4. Seda on juhtunud juba 2-3 korral. Reedel peale tööd Tallinna lennates olen tahtnud võtta turgutavad kokteili. Kahjuks aga olen saanud vastuseks - sellel lennul meil kahjuks alkoholi pole.

5. Tallinna poolt esmaspäeva hommikuti tulles on väljalennud enamasti õigeaegsed. Stockholmi poolt reede õhtul on reegliks, et lendu lükatakse 1h edasi. Põhjuseks on see, et sisenev lend jõuab plaanitust hiljem sisse. Hilinemine tundub süstemaatiline - päev otsa lennanud lennuk jääb pidevalt natuke siia-tänna hiljaks ja hilinemised akumuleeruvad ja viimased lendajad saavad pahna enda kaela.

6. Üks positiivne fopaa ka - Lendan Stockholmist Tallinnasse reede õhtul. Valisin kõige esimese võimaliku rea (rida 6), mida mu pilet võimaldas. Väljalend küll hilines tavapäraselt, aga lennukisse istudes avastasin, et rida 6 oli viimane flex klassi rida. Ehk siis sain tasuta süüa ja juua. Kompenseeris natuke hilinemist.

Lõpetuseks tahaks tsiteerida 21. aprilli Postimehe artiklit, kus Estonian Airi  juhatuse liige Indrek Randveer kommenteeris kehvema kvaliteediga propeller lennukite kasutust: «Kehvemast kvaliteedist hoolimata on piletihind neil liinidel sama. Lihtsalt toode on natukene teine,» märkis Randveer ja lisas, et tema hinnangul ei osta inimesed lennukipiletit ostes lennukit, vaid liikumist punktist A punkti B. «Sellisel juhul ei ole lennuk väga suur probleem.»

Olen sinuga nõus härra Randveer, mina ostan transporti punktist A punkti B. Aga kui see propeller mind kohale toimetada ei suuda, siis on ikka probleem küll. Kahjuks ma ei julge EA-d oma Rootsi kolleegidele soovitada. Stabiilsus puudub ja pole usaldusväärne. Loodan, et asjad lähevad paremaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles