Silmad vajavad sügisel enam hoolt ja puhkust

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli kliinikumi silmakliiniku juhataja Pait Teesalu.
Tartu Ülikooli kliinikumi silmakliiniku juhataja Pait Teesalu. Foto: Sille Annuk

Ehkki sügisel maad võttev pimedus otseselt silmavaevusi ei põhjusta, levivad koos muude viirustega nüüd rohkem ka silmapõletikke tekitavad viirused.
 

Tartu Ülikooli kliinikumi silmakliiniku juhataja professor Pait Teesalu ütles, et kõige sagedamini põhjustavad silmapõletikke adenoviirused, mis tekitavad silma limaskesta punetust ja sügelemist koos vesise, värvusetu eritisega. Sageli kaasneb sellega nohu, ka laud võivad olla turses. Esineda võib silma valguskartlikkust.

Limaskesta põletikud on üldjuhul healoomulised, tugevamad vaevused kestavad 3–5 päeva ja põletik möödub täielikult paari nädalaga. Harva võib põletikust olla haaratud silmamuna eesmine läbipaistev osa, sarvkest, mille muutused võivad halvendada ka nägemist.

Sarvkesta haaratuse korral on ka valguskartus tugevam ja siis tuleks kindlasti pöörduda silmaarsti poole. Leevendust pakuvad kunstpisarad, kanda ei tohiks kontaktläätsi ja soovitav on hoiduda silmaümbruse kosmeetikast. Professori hinnangul on viiruslik limaskesta põletik väga nakkav, mistõttu võib sellesse haigestuda terve perekond. Sügiseti ei ole viiruslikke silmapõletikke siiski rohkem kui teistel aastaaegadel.

Samas võib töökoha halb valgustus põhjustada silmade pingutamist ja kiiremat väsimist. Silmade liigne pinge võib olla soodustavaks teguriks ka põletike tekkel, aga ei põhjusta otseselt silmakahjustust.

Arvutiga töötades väsivad silmad seetõttu kiiremini, et monitori pilt koosneb ümara kujuga pikselitest, mistõttu nii tähtede kui muude kujutiste servad on tegelikult pisut lainelised.

«Silm katsub sellest mikroskoopilisest teravusest vabaneda ja silmalihased otsivad pidevalt parimat fookust, mis viibki silma kiiremale väsimisele,» rääkis Teesalu. «Seejuures unustab silm ka piisavalt sagedasti pilgutada, mis võib põhjustada silma pinna kuivamist. Aitavad puhkepausid, kuivuse korral tuleb panna niisutustilku.»

Teadaolevalt on silmaarsti juurde väga raske pääseda ja järjekorrad ulatuvad mõnes raviasutuses veebruarikuusse. Siiski pääseb eelregistreerimisega kuue nädala jooksul praegu silmaarstile nii Tartu linna polikliinikus, Medicumis kui ReFocuse silmakeskuses.

Erakorralise seisundi puhul saab haige pöörduda silmakliiniku valvearsti poole. Silmaarstile pääseb erinevalt enamikust teistest eriarstidest saatekirjata.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles