Kilekotivastased võtavad sihikule kauplusteketid
19. oktoober 2015, 10:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Killerkoti kampaania kutsub kaupmehi üles liituma kilekottide tarbimise vähendamise hea tahte lepinguga, eesmärgiga piirata seeläbi kilekottide ülemäärast tarbimist.
«Kilekottide tarbimise vähendamine on meie kõigi ühine ülesanne, mis eeldab tarbijate, kaupmeeste, seaduseandjate ja tootjate koostööd,» selgitas kilekotivastase kampaania Killerkott projekti eestvedaja Anneli Ohvril, miks nad kutsuvad ka kauplustekette sellega liituma. Kampaaniaga on juba liitunud näiteks Alexela ja Beebicenter.
Kilekottide vähendamise kampaania algatajad pakuvad kaupmeestele välja mitmeid võimalusi keskkonnasõbralikuma tarbimise toetamiseks – näiteks võivad hea tahte leppega liitunud loobuda tasuta kilekottide pakkumisest ning pakkuda aktiivsemalt klientidele teistsuguseid ja jätkusuutlikumaid lahendusi, näiteks riidekotte.
«Toidupoed võiksid julgelt kasutusele võtta korduvkasutatavaid alternatiive ka juur- ja puuviljakottidele – olemas on ju mahukad, kuid väikseks kokkuvolditavad taaskasutatavad võrkkotid,» sõnas Ohvril. Ta lisas, et leppega liitujad võiksid võtta ülesandeks anda oma panus ka teavitustöösse.
Killerkoti kampaania raames toimub Facebookis ka kilekotivaba kuu väljakutse, millega on liitunud üle 2600 inimese. «Paljud neist on meiega jaganud lugusid sellest, kuidas mõned müüjad lausa suruvad kilekotte peale ning on kliendi kilekotist keeldumisele reageerinud negatiivses mõttes häiritult,» rääkis Ohvril, märkides, et kindlasti võiks sellist teeninduskultuuri vältida. «Inimeste käest võiks sõbralikult küsida, kas ta vajab kilekotti ning mitte seda automaatselt kaasa anda,» lausus ta.
Septembris avaldatud TNS Emor uuringust selgus, et enamik Eesti elanikke ehk 89 protsenti teab, et kilekotid on keskkonnale kahjulikud. Suurem osa Eesti inimesi toetab kilekottide tasuliseks muutmist või/ja keelustamist, eriti kui on olemas sobilikud alternatiivsed lahendused.