Õige kütmine tagab parema tervise

Kerli Kivistu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õige kütmine tagab puhtama õhu ja parema tervise.
Õige kütmine tagab puhtama õhu ja parema tervise. Foto: Aldo Luud

Keskkonnaamet tuletab seoses alanud kütteperioodiga meelde, et majapidamises tekkinud olmeprügi põletamist tuleb vältida ja lisaks on väga oluline küttekolde korrasolek ning kasutatava küttematerjali kvaliteet.

Puidu põletamisel eraldub ümbritsevasse õhku mitmeid saasteaineid, näiteks ülipeen tahm, vingugaas, samuti erinevad orgaanilised ühendid, mis on tervisele kahjulikud. Põlemisel tekkinud tahma peened osakesed võivad soodustada südame-veresoonkonna ja hingamissüsteemi haiguseid.

Majapidamises tekkinud olmeprügi ei tohi koduahjudes, pliidi all või kateldes põletada, kuna prügi põletamisel tekivad väga mürgised saasteained, mis võivad olla vähktõve, väärarengute ja arengupeetuse põhjustajad. Välisõhku paiskudes liiguvad need ained sealt otsesel sissehingamisel edasi inimese organismi.

Vingugaas on aga toksiline aine, mis võib kesknärvisüsteemi ja südant kahjustades olla suurtes kogustes surmav. Kuigi ahiküttega elamupiirkondades on välisõhk kütteperioodil rohkem saastunud kui kaugküttega elamupiirkondades, on siiski võimalik saastet teataval määral vähendada, kasutades kvaliteetset küttematerjali.

Keskkonnaameti välisõhu peaspetsialisti Dagmar Undritsa sõnul põlevad jäätmed koduahjus madalamatel temperatuuridel ja ebastabiilselt, mistõttu toksilised ühendid ei põle lõplikult ära ja temperatuuri kõikumine soodustab gaasiliste saasteainete ja pigi teket. «Jäätmete põletamisel on ülipeene tahma kontsentratsioon võrreldes puhta puidu põletamisega kõrgem, seega tuleks prügi põletamist kodus vältida. Lisaks tahmab ebapiisav õhu juurdepääs ja suur vabanev tuhasisaldus ahju, millest algavad omakorda tuleohutuse probleemid,» selgitas Undrits.

Kuna suits väljub koduahjude puhul madalatest korstendest, ei haju suur osa saastest kaugele, vaid mõjutab vahetult sama piirkonda, kust see tekkis. Õhusaasteained, näiteks dioksiinid, on silmale nähtamatud ja nende tervisemõju ei avaldu kohe. Mida rohkem prügi põletada, seda rohkem toksilisi ühendeid keha talletab. Põletamisel tekkinud toksilised ained ei saasta mitte ainult õhku, vaid sadestuvad ka maapinnale, kandudes edasi põhjavette ja toidulauale ning ohustades seeläbi elusolendeid.

Hinnanguliselt tekitab ühe perekonna jäätmete põletamine koduahjus sama palju toksilisi ühendeid kui umbes 200 tonni prügi põletamine jäätmepõletustehases. Siinkohal tasub silmas pidada, et isegi papist pakendid võivad sisaldada plasti, kemikaale ja värve, mille põlemisel tekkinud toksilised ühendid on keskkonnale ohtlikud.

Eelkõige tasub silmas pidada põhimõtet, et mida efektiivsem on põlemine, seda vähem saastatakse keskkonda. Niiske puidu põlemisel tekib õhku rohkem tahma ja vingugaasi, seega tuleks eelistada kuiva küttematerjali. Samuti tähendab niiske puidu kasutamine ka seda, et osa soojusest läheb raisku, sest energia kulub hoopis puidu kuivatamisele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles