Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Ellu jäävad vaid need, kes nalja ei mõista

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Allikas: statistikaamet/rahvastikuregister

Probleemide rägastik, millega Eesti ehitaja esimest korda Soome tööle minnes silmitsi võib seista, on tihe – ellu jäävad need, kes suhtuvad töösse täie tõsidusega.

«Kui töölise pealt võtta, on kõige suurem mure, et ei maksta puhkuseraha ega midagi, ettevõtja poolest on see, et lihtsalt koormatakse maksudega nii ära, et vaata et pane putka kinni,» räägib saarlane Märt (30), kes ei soovinud oma perekonnanime avaldada. Märt on Soomes ehitaja leiba maitsnud viimased kuus aastat, ettevõtjana aga tegutsenud viimase aasta.

Kuigi üldiselt oleks üle lahe makse maksta odavam kui Eestisse, teevad sealse ettevõtja elu kalliks kõikvõimalikud lisatasud, mida tuleb meeste pealt maksta – näiteks kindlustused ja tööohutusega seotud summad. Palgaprobleemid saavad Märdi sõnul alguse sellest, et Soome ehitusvaldkonnas on väga sage selline skeem, et soomlastest peatöövõtjad jätavad eestlastest alltöövõtjatele töötasud maksmata, mis omakorda viib selleni, et töömeestele jääb palk korralikult välja makstama.

«Põhimõte on see, et pakutakse sulle siuke tunnihind, millega sa tuled ots otsaga kokku, ja siis nõutakse põhimõtteliselt kõike – et sa teed soomlase töö ka ära, alustades hinnapakkumistest kuni jumal teab milleni,» pahandab saarlane, kes praegu annab Turu ümbruses tööd 11 mehele.

Tema sõnul ei ole nendel alltöövõtjatel, kes töötavad 24 euro eest tunnis, enam võimalik oma töömeestele normaalselt palka ja puhkuseraha maksta ega riigile makse tasuda. «Mina ei tea, mida nad 24ga teevad – neid on hästi palju –, seal käib arvatavasti pool ümbrikust läbi,» märgib ettevõtja, kes ise neid töid, kus alla 28 euro tunni eest pakutakse, vastu ei võta. Selleks et riske maandada, on tal lisaks teiste alluvuses töötamisele ka oma objektid.

Kaks probleemide ringi

Et Eesti ehitaja või ehitusettevõtja võib Soomes sattuda terve hulga probleemide otsa, kinnitab ka Kalev Liibert – Soome ehitajate ametiühingu ehk ehitusliidu esindaja Tallinnas. Esimene murede ring on tema sõnul töötingimused.

Kuigi Soomes töötavale Eesti ehitajale võib tunduda, et väljamakstud summa on täiesti arvestav, selgub ületunde ja muid lisasid maha arvestades sageli, et põhipalka on tegelikult makstud lubatust vähem ning tihti jääb netosummaks alla 10 euro tunnis. «Kui makstakse korralikult vastavalt kollektiivlepingule, võib töötasu olla poole suurem,» nendib Liibert. Nii võib ehitaja netotasu tunni eest jääda 8 ja 17 euro vahele.

Keeruliseks teeb Soome süsteemi see, et kui Eestis on üks töölepinguseadus, siis põhjanaabritele on iseloomulikud rohked kollektiivlepingud. «Ehitusala peal on kaheksa erinevat lepingut erinevate alade kohta: üldehitus, põrandakattetööd, viimistlus, betoonitooted, torutööd, maa- ja veetööd ja asfalditööd,» selgitas Liibert.

Teine suur probleemide ring tuleneb Liiberti sõnul arusaamisest, kelle kaudu käib sotsiaalkindlustuse tasumine ja kuhu peaks maksma tulumaksu. Soome firmas töötades peavad nii tulumaks kui ka sotsiaalmaksud minema Soome riigile. Ka lähetatud töötaja peaks oma maksud sinna maksma, kuid tuleb endale selgeks teha, millal täpselt tulumaksukohustus algab. «Kui renditöötaja töötab üle kuue kuu, peaks ta maksma esimesest päevast,» selgitab Liibert.

Et  mustalt töötamist vähendada, on Soome maksuametis kasutusel tulumaksunumber ehk veronumber, mille peaks idee järgi saama iga Soomes töötav inimene. «Maksuametil on võimalik kontrollida ka lähetatud töötajat – kui ta on üle kuue kuu olnud, peaks ta tulumaksu maksma. Võivad tekkida probleemid, kui ta ei ole seda maksnud või kui keegi teine on lubanud tema eest maksta, aga ei ole seda teinud,» rääkis Liibert.

Sotsiaalkindlustusmaksude tasumise või tasumata jätmise mõju tuleb kõige otsesemalt välja siis, kui inimene töötuks jääb. Soomes alaliselt elav ehitaja saab tavaliselt siis toetust Soome riigilt või oma ametiühingult, ent kui elamisluba pole, tuleb pöörduda Eesti töötukassa poole. «Eestisse tulles peab ta registreerima end töötuks ja saama Soomest ka tõendi, et see tööleping on lõppenud ja tema ise ei ole selle lõpetamist põhjustanud,» selgitas ehitusliidu esindaja.

Sekeldused väsitavad

Viimased neli-viis aastat Soomes töötanud ja nüüd seal ka alaliselt elav Alex (21), kes samuti eelistas avaldada vaid oma eesnime, väsis pärast paarikümmet tööandjat ehitamisest ära ning kaks-kolm kuud teenib ta leiba pakiveofirmas.

«Mul sai ehitusalas toimuvast lihtsalt siiber – teatud firmades on väga palju pingeid,» tähendas Valgamaalt pärit noormees, kelle lühim tööots kestis kolm päeva ja pikim poolteist aastat. Lühima puhul sai saatuslikuks see, et ettevõttel ei olnud rohkem tööd anda.

Samas ei ole tema kinnitusel ehitajal, kes on endale juba nime teinud ja oma väärtust tõestanud, raske uut töökohta leida – juba paari päeva möödudes oli see tal olemas.

«Minusse suhtuti päris hästi, kuid valdav on ikka see, et tegemist on madalapalgalise tööjõuga,» märgib noormees, kelle hinnangul makstakse eestlastele julgelt 20–25 protsenti vähem palka.

Ta pakub, et ainuüksi ehitajana töötab Soomes 100 000 – 150 000 eestlast. Kokku jääb Soomes elavate ja töötavate maarjamaalaste mitteametlik arv väidetavalt 200 000 – 250 000 inimese vahele.

Kui Soome minnes oli Alex, kelle isa on seal ehitusettevõtja, rohkem kursis ettevõtjaid puudutavate seadustega, siis nende aastate jooksul on ta ka töötaja õigustest palju aimu saanud. «Näiteks haiguslehed. Kui sul rendifirmades sellel hetkel tööd ei ole, siis haigusraha ei maksta ja haiguslehte ei saa tagantjärele võtta – kui sa esimesed kolm päeva tunned end jõle halvasti, siis haiguslehte hakatakse arvestama alles siis, kui sa reaalselt arsti juurde lähed,» räägib noormees

Siiski ütleb Alex, et temasuguseid, kes pärast mõnda aega ehitajana töötamist ala vahetavad, on vähe. «Enamik töötab ikka aastaid – nagu eestlastele kombeks – ühes kohas ja on lojaalsed,» märgib noormees. Ta lisas, et ka soomlased teavad, et eestlane teeb pigem tööd, lootes raha saada, kui et läheb ära ja kaotab seeläbi osa palgast.

Musta tööd leidub ikka

Kui ehitusliidu Eesti esindaja arvates on tõenäosus, et veel mõni eestlane Soomes veel mustalt töötab, üpris väike, siis pikemat aega üle lahe töötanud ehitajate sõnul leidub seda siiski ohtralt, kuigi valdavalt väiksematel ja suurtest linnadest väljapoole jäävatel objektidel.

«Kui meil on kõigil objektidel meestel veronumbrid ja objekt on maksuametis ülevalt, siis musta rahaga ei pea teavitamagi, et seda üldse tehakse,» räägib Märt, kes on näinud Turu saarestikus ka sellist saart, kus oma paarkümmend vene töömeest konteinerites koos elab.

Seaduste poolest on Soome riik ehitusettevõtjad viimastel aastatel liistule tõmmanud. Nimelt peab kõigil objektil töötavatel meestel olema lisaks rinnasildile, kus on kirjas nii tööandja kui ka töötaja andmed, ette näidata ka veronumber, mis näitab, et nad on Soome maksuametis arvel. «Tellija ei tohi ka mitte üheks päevaks objektile lasta mitte ühtegi meest, kel ei ole veronumbrit,» selgitas Liibert.

Muuhulgas nentis ta, et kuigi eestlane väga väikese palga eest enam ummisjalu Soome ei jookse, on siiski veel hulk ehitajaid, kes usuvad muinasjutte piimajõgedest ja pudrumägedest. Ettevaatusele manitseb Liibert siinjuures ka neid, kes sõprade soovituste põhjal Soome tööle lähevad. «Tihtilugu võivad need soovitused olla valed ja pärast, kui tekivad probleemid, on neid keeruline lahendada,» nentis ehitusliidu Eesti esindaja.

----------------------------

Ehitusliit on üks mõjukamaid Soome ametiühinguid

  • Ehitusliit (Rakennusliitto – soome k) on ehitusalal töötavate palgasaajate ametiühing, mis kaitseb töötajate õigusi ja sõlmib üldsiduvad kollektiivlepingud.
  • Liikmeid on 60 000 ringis, neist umbes 2000–3000 on Soomes töötavad välismaalased.
  • Töövaidluste korral võib liige saada tasuta õigusabi ja Soomes elavad inimesed ka palgapõhist töötuspäevaraha.
  • Lisaks puuseppadele ja muudele majaehitajatele kuuluvad ehitusliitu asfalditöölised, pinnase- ja vesiehitajad, maalrid, põrandakatjad, ehitustoodetetööstuse töötajad, hoonetehnika töötajad ning veeisoleerijad.
  • Ametiühingu liikmesus tagab Soomes ka kohaliku töötukassa liikmesuse.
  • Töötuks jäämise korral maksab esimesed kuus kuud töötuskindlustust ametiühing, selle suurus võib küündida kuni 80 protsendini eelnevalt saadud palgast.

Allikas: Postimees / Soome ehitusliidu Tallinna esindus

Tagasi üles