Esimene maailmasõda tegi mehe ja naise rollid selgeks

Kadri Veermäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti naine sõja heaks tehases tööd tegemas.
Briti naine sõja heaks tehases tööd tegemas. Foto: SCANPIX

Tihti arvatakse, et Esimene maailmasõda mõjus naistele vabastavalt, andes neile võimaluse kodumüüride vahelt välja murda. Tegelikult raputas sõda läbi kogu ühiskonna ja muutis põhjalikult nii meeste kui ka naiste elu: paiskas laiali perekonnad, lõi segi töömaailma, saatis mehed rindele ja sundis naistele peale varem mehelikuks peetud rollid. Jõudsid aga inimesed hakata uute oludega harjuma – sest ka sõjasituatsioonist saab ühel hetkel tavareaalsus –, sai see aeg läbi.

Brüsselis asuv BELvue muuseum on võtnud ette keerulise tee tegelike olude selgitamiseks ning teinud näituse «Sugu sõjas» («Gender@war»). Esimesele maailmasõjale oli allutatud kogu ühiskond ning inimese väärtuse määras eelkõige tema kasutatavus sõjas.

Õige mehe arhetüübiks sõja ajal oli muidugi rindel olev sõdur – ja sõtta saadeti kõik selleks vähegi kõlblikud isendid –, naise osaks jäi aga olla koduhoidja tagalas. Kuna oli paigas, mis on õige, oli selge ka see, mis on vale ja vääritu – ehk  tagalas niisama kügelev mees või paljudes riikides ka pelgalt idee meeste kõrval võitlevast naissõdurist. Naise ülesandeks oli hoopis rindel viga saanud sõdureid põetada. Tuleb ka märkida, et eriliste friikide aura said sõja ajal külge patsifistid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles