Müügistatistika järgi ulatus alkohoolsete jookide tarbimine Eestis läinud aastal 10,2 liitrini elaniku kohta, samas ütles enamik eestimaalasi, et ei tarbi alkoholi üldse või tarvitab seda väga vähe.
Enamik eestimaalasi tarbib enda sõnul väga vähe alkoholi
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
8. november 2010, 10:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selline vastuolu selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) tellimusel valminud alkoholi turgu, tarbimist ja kahjusid käsitlevast aastaraamatust.
«Eesti paistab arenenud riikide hulgas negatiivselt silma elanike kõrge alkoholitarbimisega ja eelkõige suurte alkoholist tingitud kahjudega. Aastatel 1995-2008 alkoholitarbimine Eesti aasta-aastalt ainult kasvas. Pöörde tarbimisse tõi alles 2008. aastal alanud majanduskriis ja elanike sissetulekute vähenemine. Eesti elanik tarbis 2007. aastal 12,6, 2008.aastal 12,1 ja 2009. aastal 10,2 liitrit absoluutset alkoholi,» kirjutas eessõnas TAI tellimusel raamatu koostanud Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
Kuigi müügistatistika on aastate jooksul muutunud, ei ilmne elanike endi hinnangutes aastate lõikes olulisi erinevusi.
2009. aastal ei tarbinud alkoholi üldse või tarbis väga vähe 70 protsenti küsitlusele vastanutest. Eelneval kümnel aastal on sarnaselt vastanute osakaal kõikunud 68 kuni 77 protsendi vahel.