Vorstide lihasisaldus järjest väheneb
11. november 2010, 12:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lihafoorumil toodi esile muret tekitav trend, mille kohaselt hinnasurve all olevad lihatööstused on sunnitud vähendama liha osakaalu vorstides ja teistes lihatoodetes.
Tekkinud on olukord, kus näiteks erinevate kaubamärkide all müüdav Lastevorst, Doktorivorst või Krakovi poolsuitsuvorst erinevad väga palju oma koostiselt. Valvsat meelt nõuab ka hakkliha ja hakklihasegude eristamine poeletil. See nõuab tarbijatelt suurt tähelepanu ostuotsuste tegemisel.
Sellise olukorra üheks põhjuseks on suurenev kaubanduse surve tootjatele. Probleemi mõistmiseks tuleb rõhutada, et kaubavaliku poeletil kujundab väga olulisel määral kaubandus ise.
Kuna kaubandusketid suurendavad pidevalt omabrändi (Private Label) toodete valikut, mis hinnaskaalal asetsevad enamasti odavamal poolel, siis on ka tööstused sunnitud odavamaid ja seetõttu ka vähema lihasisaldusega tooteid pakkuma.
Foorumil osalejad kurtsid, et kaubanduse arusaamist mööda ei ole oluline mitte toodete valik erinevas hinnaskaalas, vaid pigem odavamas hinnaklassis. Nagu varasemalt on meedias üks kaubanduskett selgitanud, ei ole mõistlik müüa 60-80 krooni maksvat vorsti, kui kõrval on sama nimega konkurendi vorst 35 krooniga müügil.
Paraku ei ole aga sama nimega, kuid toote sisult erinevad tooted omavahel võrreldavad. Kuna ühes on odava hinna saavutamiseks kasutatud võimalikult vähe liha, siis ei suudagi lihast tehtud vorst sellega konkureerida. Suurema lihasisaldusega vorst ei pruugi üldse sattuda kaubanduses pakutavate toodete nimekirja.
Selle nõiaringist väljamurdmiseks vajavad tööstused tarbijate abi. «Inimesed peavad hakkama lugema toodetel olevat kirjeldust ja jätma letile ahvatlevate hindadega mittelihast tooted.. Lisaks saame tarbijate abil tõrjuda poelettidelt kaubanduse tellimusel praktiliselt tundmatu päritoluga valmistatud lihatooted, milles liha osakaal kaduvväike,» märkis põllumajandus-kaubanduskoda.
Koja juhtaja Roomet Sõrmus soovitas tarbijail nõuda poes erinevate lihatööstuste tooteid, mis kindlasti suurendaks kvaliteetsete toodete valikut. Eestimaal on tema sõnul väga palju lihatööstusi, millest paljud ei ole võimelised või ei soovi kaubanduse poolt seatud tingimusi täita.
Seega tekib oht, et lettidel jääb kvaliteetse toidu osakaal üha väiksemaks ja aina suurema osa haarab enda alla kaubanduse tellimusel valmistatud odav toode.
Koda kutsub nii lihatööstusi kui kaubandust istuma ühise laua taha, et arutada võimalust lihatoodete turu korrastamiseks ja tarbijatele vajaliku läbipaistvuse suurendamiseks.