Iga arvel oleva krooni kohta on eestimaalastel laene 1,82 krooni

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võlanõustamine võiks olla osa võlakaitsest
Võlanõustamine võiks olla osa võlakaitsest Foto: SCANPIX

Eestimaalased laenavad oluliselt rohkem kui säästavad, näitasid Eesti Panga septembrikuised andmed: iga hoiusel või arvelduskontol oleva krooni kohta on eraisikutel laene 1,82 krooni.

Antud andmetele juhtis tähelepanu reedel Tallinnas peetud finantshariduse konverentsil «Rahast noortele ja noortega» Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Piret Suitsu. Tema sõnul on antud andmed kooskõlas paljude eestimaalaste harjumusega oma rahaasju mitte planeerida.

Teabekeskuse tehtud küsitluse järgi teeb kulutustega seotud plaane aastaks või enamaks vaid kuus protsenti inimestest. Suur osa inimesi ei planeeri oma kulusid üldse.

Taoline lühiajaline planeerimine tähendabki Suitsu sõnul seda, et suuremad ostud tehakse sageli just laenuraha toel, mitte eelnevalt raha kogudes.

Säästmisharjumuse puudumisest andis märku ka tänavu kevadel tehtud noorte finantskirjaoskust käsitlenud uuring. 16-19-aastaste noorte seas leidub antud uuringu järgi rohkem (52 protsenti) neid, kes pole raha kogunud.

Suitsu märkis, et taoline tendents näitab, et paljudel noortel jääb saamata kogemus raha koguda, eesmärke seada ning seeläbi on neil keerulisem mõista ka raha väärtust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles