Kuressaare linnapea: alkoprobleemiga «linnukese saamiseks» tegelemine ei tasu ära

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

TAI vanemspetsialist Laura Aaben andis mõista, et praegu on vaid Tallinn proovinud erinevaid meetmeid alkoholitarvitamise piiramiseks, aga laiemat aktiivsust pole Eestis märgata olnud.

Aasta alguses selgitati kooliõpilasi küsitledes välja, et keskmiseks alkoholitarvitamise vanuseks, mil pole enam tegu vaid proovimisega, on 13 eluaastat. Põhikooli lõpuks on väga vähe neid, kes pole alkoholi tarvitanud ning keskkooli lõpuks on õpilaste hulgas juba palju alkoholi kuritarvitajaid. Sealjuures on alaealiste hinnangul alkoholi pigem kerge kätte saada ning see ei toimu vaid sõprade ja tuttavate kaudu, vaid kaasa aitavad ka lapsevanemad.

TAI, Terve Eesti sihtasutus ja Eesti tervislike linnade võrgustik teevad koostööd pilootprojektiga, mil püütakse tõhustada kohalike omavalitsuste alkoholipoliitikat. Seal osalevad Kuressaare, Põlva ja Põltsamaa KOV-d, kellele anti eesmärgi saavutamiseks 3000 euro ulatuses toetust, millega muudatusi ellu viima. Aabeni sõnul ei mängi raha olulist rolli, sest tegelikult nõuab tegevus pigem inimeste tööaega ja pühendumust ning raha sealjuures jääb üle.

Omavalitsuste suhtumine projekti jättis mõnevõrra soovida, sest nende meelest leiavad noored kuidagi ikka võimaluse, kuidas alkoholi kätte saada, kui selleks on kindel tahe. Ka koolide huvi asjaga tegeleda oli erinev, sest neile võib see tunduda järjekordse kampaaniana. Sealjuures aitab aga riiklik alkoholidebatt samuti luua veenvaid argumente ning probleemi inimestele lähemale tuua.

Üheks meetmeks, millega alkoholimüümist alaealistele välja selgitada, olid testostud kauplustest. Projekti alustades selgus, et 29 Kuressaare kaupluses küsis alaealiselt ostu tõendamiseks dokumenti vaid kümme müüjat, 16 Põlva poes kaks müüjat ning Põltsamaal kuuest poest kolm. «Esimene aasta uurimisprojektis on nüüd möödas ning on näha märke muutustest, näiteks müüjad on rohkem teadlikud dokumendid küsimisel,» lisas Aaben.

Kuressaare linnapea Madis Kallase sõnul oli esmalt vaja tõestada, kas olukord Kuressaares on tõesti nii hull. Kuresaare õpilaste hulgas läbi viidud küsitlus ühtis varasemaga, et keskkooli lõpuks pole vaid üksikud õpilased veel alkoholi proovinud. Ilmnes ka fakt, et täiskasvanud kuressaarlased ootavad linnavalitsuselt jõulisi samme probleemi lahendamiseks.

«Reaalselt mõjuvad sammud on politsei aktiivne tegevus, ostude ja müügikohtade kontroll. Probleemi ei tohi pisendada, sest alkoholiprobleemiga nii-öelda «linnukese saamise» pärast tegelemine ei ole mõistlik, vaid peab tegelema eesmärkide saavutamiseks,» rääkis Kallas.

Kallas pidas mõjuvateks vahenditeks veel alkoholipoliitika reguleerimisel kättesaadavuse piiramist, reklaamipiiranguid ja kogukonna hoiakute kujundamist. Loodetud mõju ei too aga loengud ja kampaaniad, mida on seni Eestis palju tehtud, kuid mis pole loodetud tulemusi andnud.

Kuressaares on täna väga vähe kohti, kus saab alkoholireklaami teha. Kallase sõnul on saavutatud ka hea koostöö politseiga, muutmaks linnatänavaid nädalavahetuse öösiti kindlamaks. Korraldatakse järelevalvet alaealistele alkoholimüügi ning tarvitamise osas, lisaks on tehtud teavitustööd kohalikes ajalehtedes. Kallas järeldab, et teemaga tuleb pidevalt tegeleda ning pigem pikaajalises ja mõistlikus mahus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles