Tartu lennujaam peab airBalticu kriitikat kohatuks

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AirBalticu lennuk
AirBalticu lennuk Foto: Sander Ilvest

Viimasel ajal oma lennukiparki uuendav airBaltic Tartu lende taastama ei kipu, viidates põhjusena nii lennujaama taristupuudustele kui Tartu vähesele tuntusele, lennujaama esindajate sõnul lähtub lennufirma oma hinnangutes aga viie aasta tagusest olukorrast.

Möödunud nädalal uhkelt maailmale tuleval aastal õhku tõusvaid värskeid C-seeria Bombardiere tutvustanud lõunanaabrite lennufirma tekitas paratamatult küsimuse, kas laienemisplaanist on lootust osa saada ka Lõuna-Eesti pealinnal Tartul, vahendab Tartu Ekspress.

Mäletatavasti lendas airBaltic Tartu ja Riia vahet aastatel 2009–2011, kuid lahkus võrdlemisi kiiresti. Samas eelmisest aastast veavad tartlasi Riiga lennufirma tasuta bussid. «Lõpetasime, sest olid probleemid infrastruktuuri ja teenuste kvaliteediga – oli kaks juhtumit, kus meie lennuk pidi Tartus maanduma, kuid jäi linna kohal tiirutama, sest lennujuhti polnud oma tornis,» põhjendas ettevõtte asepresident Janis Vanags toonast otsust Tartu Ekspressile, lisades, et see juhtus rohkem kui ühel korral.

Tartu lennujaam juhi Juhan-Johhen Rossi lennufirma kriitikaga ei nõustu. «Minul on mälus ainult üks juhtum, kus lennujuhti ei olnud – kuna ta oli haige – ja rohkem neid juhuseid minu teada olnud ei ole,» sõnas Ross Postimehele antud kommentaaris. Ka on tema sõnul viimase viie aasta jooksul, kus airBaltic enam Tartu lennujaama teenuseid kasutanud ei ole, tehtud seal terve rida muudatusi. «Kaasa arvatud see, et üks lennujuht on tööl ja teine on n-ö valvevahetuses – ehk peab olema koheselt kättesaadav ja võimeline kohale tulema,» selgitas ta.

Rossi kinnitusel on selle aja jooksul ka lennujaama tehniline varustatus tõusnud. «Toona olin siin ka üks juhus, kus lennuk tuli Riiast siia, aga ei saanud maanduda, kuna meil ei olnud sellist tehnilist võimekust, mis oleks võimaldanud maandumist sellistes ilmaoludes,» sõnas ta, viidates kehvale nähtavusele. «Nüüd on meil need seadmed olemas ja tehtud ka GPS protseduurid lähenemiseks,» ütles Ross.

Tartu lennujaama juhi kinnitusel uuris airBaltic lennujaama tingimuste kohta viimati mõned aastat tagasi, kus nende sooviks oli, et tartlased tõstaks oma päästekategooriat. «Tänaseks oleme me selle juba ennetavalt ära teinud – oleme tõstnud oma päästekategooria neljandalt viiendale,» rääkis Ross, lisades, et see tähendas päästeauto väljavahetamist suurema vastu.

«Finnair lendab praegu ja neil pole meie teenuse osas ühtegi pretensiooni olnud – reisijate arv kasvab ja tuleva aasta alguses hakkame reisijate ootesaali laiendama,» lausus lennujaama juht. Tema sõnul ei tohiks airBalticul enam muud muret olla, kui vaid lendama hakata. «Mulle tundub see viie aasta taguse asja üles toomine praeguses ajahetkes kohatu,» tähendas Ross.

Kuigi Vanags tunnistas Tartu Ekspressile antud usutluses, et lennufirma hoiab jätkuvalt silma peal võimalustel lennata ka sellistesse väiksematesse linnadesse nagu Tartu, Liepaja ja Lappeenranta, ütles ta ka, lõpliku otsuse määrab aga see, kas tegemist on kasumliku liiniga või mitte. Lisaks lennujaama infrastruktuurile tõi ta siinkohale ettekäändeks ka Tartu vähese tuntuse välisturistide hulgas.

«Pange raha linna turustamisse, sest inimesed Barcelonas ja Pariisis peavad selle otsuseni, et Tartusse sõita, kuidagi jõudma,» soovitas Vanags.

Refereeritud Tartu Ekspressi artiklit saab täismahus lugeda siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles