Uuenduslike toitude turuletoomine muutub lihtsamaks

Kerli Kivistu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linaseemned.
Linaseemned. Foto: PantherMedia / Scanpix

2016. aastast jõustuva Euroopa Parlamendi ja nõukogu uuendtoidu määrusega luuakse lubade andmise süsteem, mille eesmärk on soodustada innovatsiooni toidusektoris.

«Uus määrus lihtsustab ettevõtjate jaoks uuendusliku toidu toomist Euroopa Liidu turule, tegemata samas järeleandmisi toiduohutuse arvelt. See peaks laiendama nii Euroopa tarbijate valikuid toidupoes kui soodustama innovatsiooni ja uute töökohtade loomist toiduainetööstuses,» ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev.

Ta lisas, et määruse vastuvõtmisega kõrvaldatakse tarbetud kaubanduspiirangud, kuid uuendtoitude ohutust hakkab keskselt hindama Euroopa Toiduohutusamet, kelle arvamus saab aluseks lubade andmisel.

Uue määrusega kaasnevad peamised muudatused on seotud uuendtoidu loa andmisega, millega luuakse EL keskne loaandmissüsteem ja menetlusperioodi lühendatakse seniselt kolmelt aastalt 18 kuuni. Senine nii-nimetatud individuaalluba konkreetse tootja konkreetsele toidule asendatakse üldloaga.

Üldloaga kantakse EL-is turustamiseks heakskiidetud toit ühtsesse kõigis liikmesriikides turule lubatud uuendtoitude loetellu. Määrusesse lisatud andmekaitsesätted aitavad kaitsta uusi innovaatilisi tooteid valmistavate ettevõtjate huve. Samuti lihtsustatakse selliste toitude turule toomist, mis on uued EL-i jaoks, kuid traditsioonilised teiste riikide jaoks väljaspool EL-i.  

Uuendtoiduks on näiteks õlisalveiseemned, kukeharjaekstrakt, sünteetiline zeaksantiin, lükopeen, koriandriõli. Erinevaid uuendtoite tarbitakse iseseisvalt või kasutatakse teiste toitude koostises. Uues määruses määratletakse uuendtoiduna ka putukaid.

Uuendtoitu ei ole EL-is enne 1997. aasta maid (mil jõustus esimene uuendtoitu käsitlev õigusakt) märkimisväärses ulatuses tarbitud. Selline toit võib olla hiljuti välja töötatud, innovaatiline või uute tehnoloogialahenduste ja tootmisprotsesside abil toodetud või ka toit, mis on traditsiooniline mujal kui ELis.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus jõustub 1. jaanuarist 2016 ning seda hakatakse kohaldama kaheaastase üleminekuajaga alates 1. jaanuarist 2018. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles