Jõuludeaegne üksildus peidab varjatud ohte

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõulud on see aeg aastast, kust üksildus kipub kõige enam inimesi kimbutama.
Jõulud on see aeg aastast, kust üksildus kipub kõige enam inimesi kimbutama. Foto: SCANPIX

Suurema osa inimeste jaoks on jõulupühad rõõmus aeg, mis veedetakse sõprade ja perekonna seltsis, samas võib see olla ka aasta kõige üksildasem aeg, mis peidab endas varjatud ohte.

Hiljutine Ameerika psühholoogia assotsiatsiooni uuring väidab, et iga neljas ameeriklane tunnistab, et jõulud on nende jaoks aasta kõige üksildasem aeg, vahendab Medical News Today. Kuigi jõulud ei ole ainuke aeg aastas, kus ameeriklased üksildustundega silmitsi seisavad, suureneb just siis üksildus selle mõjul, et tavaliselt rõhutatakse pühade aega, kui võimalust olla oma lähedastega koos.

Enim kimbutab üksildus jõulude ajal just vanemaid inimesi. Suurbritannia organisatsiooni Age UK andmetel veetis 2010. aastal jõulupühad üksi viis protsenti eakamatest brittidest. Värskema uuringu kohaselt ütles 300 000 vanemas eas britti, et nad ei oota jõulupühasid just seetõttu, et see suurendab nende üksildust.

Miks jõulude ajal üksildustunne suureneb?

On terve rida põhjuseid, miks inimesed tunnevad üksildust. Nende hulgas on isiklikud põhjused, näiteks mõne lähedase kaotus, lahkuminek või uude elukohta kolimine. Samas võivad üksildust suurendada ka sellised sotsiaalsed asjaolud nagu rahapuudus või liikumispiirangud. Ka suurendab üksildustunnet madal enesehinnang või psühholoogilised probleemid, mille tõttu võib uute inimestega kontakti loomine olla raskendatud.

Sotsiaalsed põhjused, ennekõike just suhtlemisvaegus on see, mis põhjustab pühade ajal üksildust eakatel inimestel, kuna sageli on lapsed kodust välja kolinud, oma pere loonud või vanematest märksa kaugemale elama asunud. 2011. aastal Suurbritannias tehtud uuringu kohaselt veedab 12 protsenti üle 65-aastatest brittidest jõulud üksinda.

Nii ei tule ka üllatusena, et üksildustundel on mõju nii inimese füüsilisele kui vaimsele tervisele, kuna seeläbi suureneb ennekõike ärevushaiguste ja depressiooni risk. Seda kinnitas ka Medical News Today selle aasta oktoobrikuus läbi viidud uuring, mis leidis, et vanematel inimestel, kellel on vähem näost näkku suhtlemist pereliikmete ja sõpradega, on kaks korda suurem depressiooni haigestumise oht.

Kuidas üksildus füüsilist ja vaimset tervist mõjutab?

Teised uuringud seostavad suurenenud üksildustunnet ka kognitiivse funktsioneerimise langusega.  Alzheimeri liidu mullusel rahvusvahelisel konverentsil esitleti uuringu tulemusi, mis tõi välja, et üksilduse mõjul langeb eakate kognitiivne funktsioneerimine 20 protsenti kiiremini, kui nendel, kes üksildust ei tundnud.

Mis puudutab füüsilist tervist, siis väidavad teadlased, et üksildusel on sama mõju mis ülekaalulisusel. Mõned uuringud on seostanud üksildustunde ka kõrgenenud vererõhuga, mis omakorda suurendab südamehaiguste ja infarktiriski. Samuti ütlevad teadlased, et üksildus suurendab ka alkoholismi, narkootikumide tarbimise ja enesetapu riski. Ka nõrgendab üksildustunne immuunsüsteemi vastupidavust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles