Jõulutunne puges südamesse koos supermehega

Dagmar Lamp
, naine.postimees.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Kui palusime lugejatel jagada meiega oma romantilisi jõululugusid, saatis oma loo teele ka Airi, kes ütleb, et pisikesed žestid võivad teinekord tähendada rohkem kui ükskõik mis kallis kingitus.

Minu lugu ei alga abieluettepaneku või kuuse alt sekspesus elukaaslase leidmisega. Kuigi mõlemad varjandid oleksid ju ilusad – eriti see esimene.

Olime elukaaslasega just Tallinnasse kolinud ning leidnud korteri Lasnamäel. Me mõlemad teenisime leiba Tallinkis töötades ja vahel juhtus, et vahetused olid mõnepäevase erinevusega. See tähendas, et minu elukaaslane sai laevalt kas päev või mõne päeva varem maha kui mina.

Olime sellest rääkinud, et koju jõudes ei ole mitte mingisugust jõulutunnet. Muidugi olin mina see, kelle nägu vajus norgu teades, et tulemas on järjekordsed jõulud ilma jõulupuuta.

Elukaaslane sai päev varem koju ning kui ma isegi koju jõudsin, ootas mind ees rõõmurohke üllatus. Mu süda hüppas rõõmust, kui nägin enda ees ehitud kuusepuud! Tegu polnud küll eluspuuga, aga sel polnudki tähtsust. Tähtis oli hoopis see, et mu elukaaslane tahtis mind õnnelikuks teha.

Need on teod, mis jäävad alatiseks meie südametesse ja hinge. Nii see jõulutunne minu südamesse puges – kuid mitte rohkem kui minu supermees :) 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles