Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Torude külmumist saab nutikas majaomanik ise ära hoida

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Jäätunud veetoru. | FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane
Vahendid torude soojustamiseks ja sulatamiseks Espaki kaupluses. Pildil sanitaarosakonna müüja Evelyn. | FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

Kuna lähipäevil paugub kogu Eestis käre pakane, võib nii mõnigi majaomanik olla hädas külmunud veetorudega.

«Pakase kõige ebameeldivam tagajärg on toru lõhkemine maapinnas, mille põhjuseks on temperatuurimuutustega kaasnev pinnase liikumine,» ütles Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Vahur Tarkmees. Ta lisas, et eriti haprad on krõbeda pakasega malmtorud ja nende ühenduskohad, mis on vanemates hoonetes küllaltki levinud.

«Riskirühmi», keda külmumisprobleem veel ohustada võib, on mitu. Sinna kuuluvad eelkõige maakodud, mis seisavad tühjalt ning kus talvel tihti ei käida. Lisaks on külmumisohus soojustamata, jahedate keldritega majade torustikud ja veemõõdukaevud, mida kas läbib veetoru või kus paikneb veearvesti. Samuti tasub olla tähelepanelik, kui hoones puudub kelder, sest suure tõenäosusega tõuseb seal veetoru vundamendi juures majja sisse tulles maapinna lähedale. Peale selle on torude külmumise oht  siis, kui veetoru ei ole piisavalt sügaval, asudes maja ümbruses maapinnale lähemal kui 1,2 meetrit, ning sealne pinnas on tugevalt sisse tallatud.

Toruabi santehniliste tööde osakonna juhataja Olev Vahtras ütles, et üks oluline põhjus, miks torud kinni külmuvad, on kindlasti ehitusvead – tihti on torud isoleerimata või vahel oskamatult paigaldatud kohtadesse, kus külm neile kergesti ligi pääseb. Torustiku eripärast sõltub ka aeg, mis kulub juba külmunud torude ülessulatamiseks. «Töö võib valmis saada tunniga, võib minna ka pool kuni mitu päeva, oleneb torude asukohast ja sügavusest,» selgitas Vahtras.

Talveks torud tühjaks

Vee-ettevõtete liidu juhatuse esimees Hans Liibek soovitas, et kui tegemist on maakodu või hoonega, mida iga päev ei köeta, oleks mõistlik seal vesi talveks ajutiselt sulgeda ja torustik tühjaks lasta. Nii saab kõige paremini vältida torude või veearvesti lõhkemist ning nende väljavahetamisega kaasnevat raha- ja ajakulu.

«Üldine nõuanne on lasta spetsialistil kaameraga läbi vaadata ükskõik milline torustik, mis on vanem kui 20 aastat. See on lihtsam ja soodsam viis kui torustiku parandamine juba jäätunud maapinnas,» soovitas Tarkmees. Lisaks ülevaatusele tasub probleemsed kohad ise käepäraste vahenditega soojustada. Samuti tuleks majaomanikul jälgida, et temperatuur veearvesti tööruumis ei langeks alla kahe soojakraadi.

«Veearvestile sobiva töökeskkonna tagamine on eelkõige tarbija ülesanne, kuna vee-ettevõte ei saa vastutada siseruumide heakorra ega tingimuste eest. Külmunud veearvesti tunneb ära purunenud klaasi või selle alla tekkinud vee järgi, mille järel veearvesti lakkab töötamast,» lisas Liibek.

Espak Tallinna kaupluse sanitaarosakonna juhataja Anti Kiivit rääkis, et talve hakul, esimeste miinuskraadidega kasvab torusoojustustarvikute ostmine massiliselt. Ta tõi näite mõne aasta tagusest mitu nädalat kestnud eriti krõbedast külmast, mil nad müüsid kaupluses paar-kolme nädalaga ligi aasta varu soojustustarvikuid.

«Kui ehitusel kõik õigesti teha, siis ei ole neid tooteid kunagi vaja – need on kahe vasaku käega ehitajad, kel seda vaja läheb,» arvas Kiivit, lisades, et torude soojustamine pole sugugi mitte odav lõbu.

Kiiviti sõnul on üks mõistlikumaid vahendeid torude soojustamiseks torukoorik, ent kui torud on juba külmunud ja asuvad liiga maapinna lähedal, siis pole ka sellega enam midagi teha. Seepärast tasub soojustamist kindlasti ette planeerida, mitte hakata tegutsema alles kümne miinuskraadi tulles.

Kui temperatuur langeb väga madalale, aitab torusid külmumast hoida vaid elektrikaabel, mis pannakse toru sisse. «Sellega võib tulla ka –50 kraadi külma, kuid kuna elekter on kogu aeg taga, siis ei juhtu midagi,» rääkis Kiivit. Seesugune kaabel on tõenäoliselt parim saadaolev, kuid samas ka kõige kallim toode – kolmemeetrise kaabli hind jääb Espakis 50 euro ligi. Nii kalduvadki ostjad pigem ikka eelistama soodsamaid tooteid, millest ei pruugi pakase puhul aga sugugi abi olla.

Sulatada tuleb ettevaatlikult

Päästeamet paneb inimestele südamele, et kuigi praeguste külmade ilmadega võivad torud jäätuda, ei tohi neid kndlasti sulatada lahtise leegiga, sest sellest võib alguse saada tõsine tuleõnnetus. Põhja päästekeskuse pressiesindaja Indrek Hirs märkis, et torude sulatamisest on juba sel aastal alguse saanud üks põleng – seal ei kasutatud isegi mitte lahtist leeki, vaid soojapuhurit.

«2. jaanuaril sai häirekeskus teate, et Laekvere vallas Paasvere külas põleb talu. Selgus, et talus põles vahesein, mis oli süttinud sellest, et omanik püüdis kinnikülmunud veetorusid kuumapuhuriga lahti sulatada. Päästjad pidid tulepesade kustutamiseks avama umbes neli ruutmeetrit seina,» kirjeldas Hirs. Seetõttu tasub ise toimetada väga ettevaatlikult ning pigem pöörduda spetsialisti poole.

Olev Vahtras sõnas, et tegelikult pole veel praegu torustikele väga kriitiline aeg, sest külma on olnud vaid ligi nädala jagu. Siiski mainis ta, et alates vana aasta viimastest päevadest on torude külmumise juhtumeid rohkem olnud, kuid seda ei anna võrrelda aastatetaguse olukorraga, mil kõvemate külmadega võisid torumeeste järjekorrad ulatuda ligi kuu ajani.

ABIKS KÜLMA KORRAL

Kuidas vältida torude külmumist?

  • Hoonetes ja eriti keldrites tuleks veenduda, et külm ei pääse torustikule ligi. Torude ja akende soojustamiseks sobivad ka käepärased vahendid, nagu vanad riided, ajalehed, vill, penoplast jm.
  • Aeda ei tasu lehtedest päris puhtaks riisuda, vaid lehed võib kuhjata kaitsva kihina torustiku kohale. Hiljem saab sinna kokku kuhjata ka lund, sest see toimib talvel parima loodusliku maasooja hoidjana.
  • Kui sõidutee ja torustik hoovis ristuvad, võiks talveks valida teise liikumistrajektoori. Kui see pole võimalik, saab ristumiskohadele paigaldada spetsiaalsed matid.
  • Juhul kui toru on paigast nihkunud, roostetanud või lekib, tuleks nõrk koht kiiresti välja vahetada. Äärmisel juhul tuleb kogu torustik paigaldada sügavamale, kus külm sellele ligi ei pääse. Joogivee plasttorule on võimalik paigaldada spetsiaalne küttekaabel.
  • Kui veearvesti asub veemõõdukaevus, tuleks ära soojustada kaevukaas. Selleks sobib näiteks 100 mm penoplast, millest tuleb lõigata kaevukaane suurune kate ja asetada see kaane alla.
  • Kui külm ikka asu ei anna, on viimane võimalus jätta veekraan ööseks õige pisut nirisema, sest voolav vesi kindlasti kinni ei jäätu.

Soovitusi külmunud torude sulatamiseks

  • Kui torud on külmunud siseruumis, siis tuleks ruumi soojendada selleks mõeldud seadmetega (elektriradiaator, soojapuhur jms).
  • Kui on juurdepääs veetorule või seinale/vundamendile, mida veetoru läbib, siis võib arvatavalt külmunud kohta soojendada näiteks aurugeneraatori või kuuma veega. Mitte mingil juhul ei tohi kasutada lahtist tulekollet.
  • Kui torud arvatakse olevat külmunud õues, siis võib asetada veetorule söe- või koksivannid, mis soojendab maapinda, mille kaudu levib soojus külmunud toruni.

Allikas: Eesti Vee-ettevõtete Liit

Tagasi üles