Hoolimata kõrgenenud terroririskist mitmes riigis, kuhu eestlased reisida armastavad, on tõenäosus seal lisaks pildistavatele jaapanlastele ka pesuehtsat pommivööga äärmuslast kohata üpris väike.
13 näpunäidet, kuidas talitada terrorirünnaku ajal
10. jaanuar 2016, 10:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olge tähelepanelik
Paljud Pariisi Bataclani kontserdihalli Eagles of Death Metali kontserdile kogunenud arvasid pauke kuuldes kõigepealt, et see on ilutulestik. Kui paugud käivad kinnises ruumis või teie lähedal, tasub kindlaks teha, kas tegu on meelelahutuskava plaanipärase osaga.
Ka ei maksa loota, et teised inimesed teavad massina, kuidas oleks õigem talitada, vaid olukorda tuleks hinnata võimalikult kainelt oma mõistusega.
Kui te ei ole Rambo
Juhul kui te loete alljärgnevaid näpunäiteid kui amatöör, mitte lähivõitlust valdav relvateadlik eksperttaseme julgeolekutöötaja, ning ründajal on relv, on tõenäoliselt parem, kui te ei ürita vastu hakata. Juhul muidugi, kui ei paista, et istute lennukis, mille juhtimise on üle võtnud Mohammed Atta või Andreas Lubitz, ning vaiki püsides lõpetaksite niikuinii surnuna kõrghoone rusudes või Alpides.
Jookske!
Varu- ja muude väljapääsude asukohad tasub igal pool meelde jätta. Ja kui vähegi võimalik, siis päästa end esimesel võimalusel nende kaudu lahkudes. Unustage oma asjad, lihtsalt jookske!
Varjuge!
Kui jooksmine sihikule sattumata pole võimalik, siis varjuge. Kui tulistatakse, heitke põrandale, soovitatavalt mõne tugevama eseme taha. Kõige parem kõva asi sellisel juhul on betoonsein. Auto puhul pakub tõhusaimat katet mootoriosa, uksed – erinevalt filmides nähtust – pole tegelikult kuigi kuulikindlad. Aga isegi autouks on parem kui mitte midagi, sest kui te pole nähtaval, välistate vähemalt enda sihikule võtmise.
Iga terrorist ei oska lasta, seega tasub püüda joosta järgmise võimaliku varje taha. Ilmselgelt tuleb joosta ka siis, kui ründaja kasutab vana sõduritrikki ja hakkab ala lihtsalt läbi tulistama, et teada saada, kas seal on keegi või mitte.
Pange telefon vibreerimiseta hääletuks. Side olemasolu on ülioluline. Võtke ühendust politsei või lähedastega ja teatage neile olukorrast ja oma asukohast, samuti andke infot ründajate kohta: nende relvastuse, varustuse, päritolu, välimuse jne kohta. Saatke kasvõi SMS.
Jätke sõduririided sõduritele
Et vältida ükskõik millise kurjategija – kasvõi ainult taskuvarga – ohvriks langemist, tasub rõivastuda võimalikult kohaliku keskmise järgi.
Peale selle tasuks mõelda, et sõjaväelises stiilis riided ja asjad – näiteks sõdurisaapad või -seljakott – võivad ründajas tekitada kahtluse, et olete sõjaväelane ehk sihtmärk, kelle peaks kõrvaldama esimeses järjekorras. Niisiis, khaki ja kõrbelaik, kui neil pole just kilomeetri kaugusele silmatavat roosat Hello Kitty logo, ei pruugi teie julgeolekut parandada.
Hoidke madalat profiili
Katsuge mitte ainult riietuse, vaid ka käitumisega ründajaile mitte silma torgata – isegi mitte silma vaadata, vaidlemisest või ründamisest rääkimata.
Päästjatele olete alguses ründaja
Kui rünnak või pantvangistus on jõudnud lõppfaasi, hoone ei põle ega ähvarda kohe kokku variseda ning korrakaitsjad on saabunud, ei maksa neile ummisjalu vastu tormata. Mõistlik oleks jääda rahulikult edasi põrandale, käed nähtaval ja vabad. Teie päästjad veel ei tea, kas te olete terrorist või ohver, laske neil selles selgusele jõuda.
Terrorist tahab meediasära
Südalinnast paar kvartalit eemal Ibis Budgetis või sokihaisuse hosteli kümnekohalises toas ööbides võite end lohutada sellega, et tõenäosus sattuda terroridraamasse peatänava Kempinskis on määratult kõrgem. Ohtlikud on ka hotellid, mis on tuntud selle poolest, et seal ööbib palju rahvusvaheliste organisatsioonide töötajaid ja diplomaate. Lisaks tasub võimaliku rünnakuohu suhtes tähelepanelik olla pigem rahvasummas südalinna tuntuima turismiatraktsiooni juures kui rattamatkal rahvuspargis.
Terrorist ei taha niisama tappa, vaid ka võimalikult suurt meediatähelepanu. Tuntud, glamuurne ja rahvarohke koht tagab selle kindlamalt.
Pakid ja pagas
Raudteejaamas vedelevat kahtlast kotti, kohvrit või karpi ei maksa näppima minna, aga kui see on seal juba kaua seisnud ja omanik pole välja ilmunud, tasuks teavitada turvateenistust. Samamoodi ei tohiks võhivõõrale inimesele osutada lahket teenet, võttes kaasa tema koti, kohvri või pagasi. Sellel, miks korralik lennufirma kontrollib vahemaandumistega lendudel üle iga pardal oleva kompsu omaniku, on põhjus.
Hotelli ohutuim ala
on hoone keskossa jäävad toad. Kõige ohtlikum on ööbida fassaadipoolsetes, kõrgeima korruse ja väga kaugele hoone tagasoppi jäävates tubades. Kui kuulete tulistamist või plahvatust väljas, hoidke akendest ja klaasustest eemale.
Lipp lennuki sabal
Mõned lennufirmad on puhtpoliitilistel põhjustel tõenäolisemad sihtmärgid kui teised. Näiteks ei paista olevat juhus, et tänavu toimus kaks suurt terrorirünnakut Pariisis ja tehti ähvardusi Air France’i lennukitele. Terroristid ei põlga lennufirmasid kui selliseid, küll aga suurendab riski nende maailmapoliitiliselt aktiivne koduriik. Hea uudis on samas see, et aktiivsete suurriikide lennufirmad pingutavad tavaliselt ka ise turvalisuse nimel rohkem.
Meeldivalt neutraalse lipuriigiga firmana on nimetatud näiteks Soome Finnairi. Sama võiks ilmselt öelda ka iiri päritolu Ryanairi kohta.
ELi lennukeelunimekirjas seisvaid firmasid tasuks igal juhul vältida – pole vahet, kas kukkuda alla lennukirikke, purjus piloodi või pommi pärast.
Kahtlased lennujaamad
On lennujaamu, kus reisijaid, pagasit ja lennuki ümber toimetavaid inimesi kontrollitakse põhjalikult. Ja neid, kus turvareegleid kuigi rangelt ei järgita. Viimaste hulka kuulus ilmselgelt Sharm el Sheikh, kust 31. oktoobril startinud Metrojeti lennuk 224 inimesega pardal Siinai kõrbe kohal tükkideks lendas. Selliseid lennujaamu leidub kõige rohkem maades, kust saab ka suurema tõenäosusega laastava kõhunakkuse.
Meeleavalduse keskel
Suurlinnade peatänavaid ei armasta palavalt mitte ainult ostlejad ja patseerijad, vaid ka meeleavaldajad. Protestiaktsiooni nähes vältige politsei ja meeleavaldajate vahele jäämist – ükskõik kummalt poolt saaksite esimesena pihta teie. Kohtades, mis on tuntud ägedate meeleavalduste poolest, tasub neist üldse eemale hoida, kui te ei otsi just reisimälestust peksust või kiviga vastu pead saamisest ja sahmakast pisargaasist.