Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Õhksoojuspump - hea abimees külmal ajal

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Selle Pirita maja omanik toob isegi oma Alaska malamuudi suure külmaga tuppa, mille õhksoojuspump soojaks kütab. | FOTO: Tairo Lutter
Paljud inimesed kasutavad soojuspumba kõrval teise kütteallikana ahju või kaminat. | FOTO: Liis Treimann

Õhksoojuspumpasid tekib majaseintele üha juurde, sest inimesed on aru saanud, et nende abil saab kodu kerge vaevaga ning suhteliselt odavalt soojemaks kütta. Ja mitte ainult – suvekuuma ajal võib need ka vastupidi tööle ehk jahedat õhku puhuma panna. Ent kuidas töötavad need agregaadid siis, kui väljas õhutemperatuur 20 miinuskraadist allapoole langeb?

Andres on oma Tallinnas Pirital asuva maja kütmiseks õhksoojuspumpa kasutanud juba kuus aastat – sellest ajast peale, kui loobus elektriga kütmisest selle pideva kallinemise tõttu. Nüüd on ta elektriradiaatoridki seina pealt maha võtnud, sest neid pole enam tarvis.

«Kui väljas on temperatuur alla miinus viie kraadi, siis kütab õhksoojuspump ruumid ilusasti ära, kui läheb külmemaks, siis anname kaminaga juurde. Kui õhtul panen pumbale 22 kraadi peale, siis on hommikul toas 20 kraadi ja sellest piisab. Kodust ära minnes paneme temperatuurinäidu 20 peale ja tulles lisame paar kraadi. Pumba välist osa puhastan suvel, filtreid umbes korra kuus,» räägib majaomanik.

Kui ülakorrusele asus elama noorpere, panid nemadki endale õhksoojuspumba, kuid kõvasti võimsama, kui on alakorrusel. Andres kahetsebki nüüd: poleks endalgi vaja olnud kokku hoida ja nõrgemat seadet osta. Ehk vahetab ta selle kunagi hoopis õhk-vesi-soojuspumbal töötava keskkütte vastu välja. Praegu pole aga muud teha, kui kange külmaga puid kaminasse loopida.

Põhitrumbiks odavus

Õhksoojuspump on kütteseade, mis on võimeline külmast välisõhust pumpama siseruumidesse soojust. Mida võimsam on õhksoojuspump, seda külmemast välisõhust ta soojuse kinni püüab ja seda vähem seejuures elektrit tarbib.

«Hea õhksoojuspump suudab soojust pumbata ka siis, kui õues on külma –25 kraadi,» ütleb ABC Kliima juhataja Priit Pärn.

Ta soovitab leida selle õige toas soovitava temperatuuri ja mitte puldil kord üles, kord alla toksida. Õhksoojuspump reguleerib oma tööd ise, mistõttu ei tasu siis, kui seade vahepeal külma õhku puhub, karta, et nüüd on see rikkis.

Nimelt teeb pump aeg-ajalt sulatusi ja siis tundub, et ruum jahtub maha, nii et tekib soov sooja juurde panna. Seejärel võib aga seade hoopis veel rohkem sulatama hakata. Nii et kui soovite, et toas oleks 22 kraadi, siis see tulebki puldist valida.

Kõige paremini töötab õhksoojuspump suures avatud ruumis. Väikeses paljude tubadega maamajas pole tulemus nii hea, kuid sealgi on sellest abi, lihtsalt kõikjal ühesugust temperatuuri on siis raskem saavutada. Samas kasutatakse neid seadmeid ka suvilates minimaalse temperatuuri hoidmiseks.

Kui kasutusel on ainult üks kütteseade, soojus tuleb ühest kohast ja peab minema kogu maja peale laiali, siis ei pruugi kõikjal ühesugust temperatuuri saada. See sõltub ka soojustusest, ja mida vanem maja, seda suurem on temperatuuride vahe eri kohtades.

Õhksoojuspumba põhitrump on Pärna sõnul selle kütteliigi madal hind – saadav soojus maksab keskelt läbi kolm korda vähem kui näiteks elektriradiaatoriga küttes. Sellest odavam on ainult maaküte. Nii külmade ilmadega, nagu Eestis viimasel ajal on olnud, tuleb õhksoojuspumbale enamasti millegagi juurde kütta.

Aeg-ajalt tuleks pumba välisosale silm peale visata ja siseosa filtreid regulaarselt puhastada. Kui midagi on valesti, annab alanenud toatemperatuur sellest ka kohe märku. Tavalise hooldusega saab igaüks ise hakkama.

Seda, et õhksoojuspump üksi suudaks maja ka kõige külmema ilmaga ära kütta, ei luba ükski tootja ega müüja. Ehkki see on võimalik, tasub need mõned külmad päevad radiaatori, kamina või ahjuga juurde kütta – aasta keskmist küttele kuluvat hinda see eriti ei tõsta.

Eramajades pannakse tavaliselt üks pump esimesele korrusele ja vajadusel veel teine ülakorrusele lisaks. Kes tahab, et pump töötaks väga vaikselt, ei tohiks väga võimsat seadet valida.

Pärn räägib, et 12 aastaga, mil ABC Kliima on õhksoojuspumpasid paigaldanud, on need oluliselt paremaks muutunud. Nüüd toodavad tehased spetsiaalseid Nordicu seadmeid, millel on meie põhjamaises kliimas palju eeliseid ja mida ta julgeb iga kell soovitada.

Nordicu toodang on tavaseadmetest kallim, kuid ka tublisti töökindlam. Hinnad algavad 1200 eurost ja ulatuvad 1800 euroni. Tavalise ehk odavama õhksoojuspumba saab kätte 800–900 euroga.

Nõudluse tippaeg

Teise õhksoojuspumpade paigaldaja, OÜ Kliimaseade müügiinseneri Sven Sternhofi sõnul sõltub külmas töötamise tulukus seadmest – osa neist ongi ette nähtud töötamiseks vaid 15–20 miinuskraadiga. Suurema külmaga võib selline masin ise ennast ära blokeerida, nii et sellest pole enam mingit kasu. Paremad pumbad on ette nähtud töötamiseks 20–25 külmakraadiga.

Siiski ei näe spetsialist põhjust seadet välja lülitada ka suurema külmaga kui selle näitajates kirjas. Ta soovitab sellal vaid madalama toatemperatuuri seadistada ehk kui muidu on pandud näiteks 21 kraadi, siis võiks nüüd valida puldil 18–19 kraadi. Ehkki kasutegur on sellal väike, säästab see masinat.

Sooja puudujäägi võib aga kompenseerida kas ahju, pliidi või elektriradiaatoriga. Külmaga saab seade lihtsalt välisõhust energiat vähem kätte ja elektritarve suureneb.

Õhksoojuspumba välise agregaadi alla tekkiv jäähunnik on igati normaalne nähtus, sest kütmisega vaheldumisi toimub sulatamine. Küll aga tuleb nii külmal kui ka soojal ajal puhastada filtreid, et õhk ikka korralikult läbi saaks käia. Selleks tuleb filtri nailonvõrk kas tolmuimeja või pintsliga puhtaks teha, vee all ära pesta ja enne tagasipanemist kuivatada.

Soojuspump tuleks Sternhofi sõnul paigalda nii, et see «näeks» kõiki ruumi osi – uksed ja kapid ei tohiks õhuvoolu segada. Kui ruum on liigendatud, võib sinna paigutada ka mitu siseosa. Praegu on firmas paigalduse järjekord nädala ringis. Tellijate hulgas leidub nii neid, kes vajavad säästlikku soojapumpa lisakütteks, kui ka neid, kel näiteks suvilas vaja vesi lahti hoida.

Praegu on kliimaseadmeid müüvate firmade telefonid punased, sest külm ilm toob kaasa ka hulga probleeme ja kellelgi pole aega oodata. Kellel on voolukatkestusega midagi katki läinud, kellel seadme välisosa lund täis tuisanud või ära jäätunud, automaatika jupsima hakanud või külmaine välja lekkinud.

Mõned kütmisnipid

·  Üldjuhul vajab korralikult soojustatud hoone õhksoojuspumba kõrvale abikütet, kui välistemperatuur on langenud alla –10 °C. Abikütteks sobib kõige paremini täisautomaatne küttesüsteem, mida saab reguleerida nii, et kui sisetemperatuur langeb alla +18 °C, lülitub abiküte automaatselt sisse.

·  Abikütteks võib kasutada ka ahju või kaminat. Kuid sellise lahenduse puhul peab kasutaja ise jälgima, et sisetemperatuur ei langeks alla +18 °C. Kui temperatuur langeb alla +18 °C, tuleb kohe ahju kütta või soojuspump välja lülitada.

·  Maamajades või järelevalveta hoonetes tuleb soojuspumpa alati kombineerida mõne teise automaatse küttesüsteemiga, mis lülitub  temperatuuri langedes alla +18 °C automaatselt sisse. Parim ja odavaim viis on elektriradiaator või puhur.

·  Kui soojuspump on välja lülitatud ja ruumi temperatuur alla +18 °C, siis tuleb enne soojuspumba sisselülitamist kütta ruum vähemalt +18 °C.

·  Soojuspump võib edukalt olla ka abiküte ehk hoone kütmiseks kasutatav soojus tuleb näiteks õlikatlast ja soojuspumbaga köetakse üht kindlat ruumi, mis ei taha korralikult soojaks minna. Sellegipoolest peab jälgima, et soojuspumbaga ruumis ei langeks temperatuur alla +18 °C.

·  Soojuspumbast tuleb odav, radiaatoritest kallis soojus, nii et kasuta soojuspumpa võimalikult palju.

·  Reguleeri võimalikult paljude radiaatorite temperatuur termostaadist +18 °C peale. Jäta kõrgem temperatuur ainult nendes ruumides asuvatele radiaatoritele, kuhu soojuspumba soojus ei jõua.

·  Soe õhk peab puhuma vastu põrandat. Kui soojus puhutakse paralleelselt laega, väheneb seadme soojustegur ja halveneb õhu liikumine ruumis.

·  Hoia avatuna võimalikult palju uksi, seda ka päeval.

·  Ära vali puldist kõrgemat temperatuuri, kui soovid ruumis hoida. Seade ei anna seepärast rohkem sooja, vaid hakkab hoopis rohkem elektrit tarbima. Pidev seadme ülekoormamine viib jäätumiseni.

·  Kui temperatuuride vahe erinevates ruumides või korrustel muutub liiga suureks, tõsta seadme juhtpuldist temperatuuri paari kraadi võrra. Kui tõstad rohkem, muutub seade ebaefektiivseks ning tarbib palju voolu.

·  Üks kraad temperatuuri tõstmist suurendab küttekulu 5–8 protsenti.

·  Õhksoojuspumba kasutamisel on alati oht, et seade võib teatud ilmaoludega jäätuda. Sellisel juhul lülita seade kohe välja ja sulatage see kuuma veega üles. Enne sulatamist lülita seade vooluvõrgust välja.

·  Õhksoojuspump vajab hoolitsust ja tähelepanu. Kui välisseadmel on kuhugi tekkinud jää, eemalda see ettevaatlikult.

Allikas: ABC Kliima

Tagasi üles