Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Mis teeb ühe tööandja teistest ihaldusväärsemaks?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Eesti Telekomi personalijuht Janika Kuusik rääkis, et hea maine on ettevõttele elulise tähtsusega, ainult nii tulevad ja jäävad tööle parimad spetsialistid. | FOTO: Tairo Lutter
Taimi Elenurm | FOTO: Silja Kaigu

Noorte ja vanemate töötajate ettekujutused ihaldusväärsest tööandjast, keda võiks soovitada teistelegi, on mõnevõrra erinevad, kuid kõik hindavad head palka, võimalust karjääri teha ja hoolivat kollektiivi.

CV Keskuse iga-aastase uuringu põhjal, kus osales peaaegu 6000 vastajat kogu Eestist, osutus Eesti ihaldusväärseimaks tööandjaks ehk ettevõtteks, kus Eesti tööotsijad enim töötada sooviksid, ülekaalukalt Eesti Energia.

Ihaldusväärsete tööandjate juures hinnati kõrgelt seda, et töötajad oleksid hästi tasustatud ning ettevõttes oleksid head karjäärivõimalused. Sealjuures pidasid mehed tähtsamaks töötasu, naised karjäärivõimalusi. Lisaks hinnati kõrgelt seda, et tööandja oleks aus ja hea mainega ning tööd tehtaks võrdsetena ühtses ja hoolivas meeskonnas.

«Eesti Energia puhul hindasid tööotsijad enim võimalust teenida head töötasu. Lisaks hinnati Eesti suurima tööandja juures kõrgelt ka võimalusi ettevõttes karjääri teha, head mainet tööturul ning meeskonnas peituvat ühtset missioonitunnetust,» kommenteeris uuringut CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt. Esikolmikusse pääsesid veel ka Skype ja Eesti Telekom.

«Olen seda usku, et pikaajaline motivatsioon ei sõltu niivõrd kuisest palganumbrist, kuivõrd töö sisust ja tähendusest, arenguvõimalustest ja heast meeskonnavaimust. Eesti Energia on ettevõte, kus väljakutsetest pole puudust, kuid kus hinnatakse selle võrra rohkem ka uuenduslikku mõtlemist ja luuakse inimestele võimalusi professionaalseks arenguks,» kommenteeris head tulemust Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

Kolmandale kohale tulnud Eesti Telekomi personalidirektori Janika Kuusiku sõnul on hea maine tööandjana ettevõttele eluliselt oluline, sest ainult nii on võimalik enda juurde tööle kutsuda ja tööl hoida Eesti parimaid spetsialiste, klienditeenindajaid ja juhte.

«Usun, et suur osa meie ihaldusväärsusest on seotud sellega, et tegutseme põnevas ja pidevalt arenevas valdkonnas. Inimesed, kes meil töötavad, saavad päriselt tunda, et panustavad klientidele uute ägedate võimaluste loomisse,» lausus ta.

Nii valdkond kui ka organisatsiooni suurus (Eesti Telekomis töötab üle kahe tuhande inimese ja seal on 350 eri ametikohta) pakuvad personalijuhi sõnul väga häid võimalusi pidevaks arenguks.

«Isiklik areng ja selle soodustamine on üks meie olulisi fookusi ka personalitöös. Sinna juurde saab lisada veel töötajate edukust toetava juhtimiskultuuri, mille arendamisele keskendume juba aastaid ja teeme seda ka edaspidi,» rääkis Kuusik.

Juht on tema sõnul töötajale partner, kes innustab loovalt mõtlema, julgelt tegutsema ja vastutust võtma. Uuema aspektina on Eesti Telekom hakanud oma inimeste tööellu sisse tooma suuremat paindlikkust, näiteks töötamise aja, koha, töövahendite valiku osas.

«Tulevikku vaadates tahame kindlasti jätkuvalt arendada oma organisatsioonikultuuri: oma pikale ajaloole vaatamata muutume sisemiselt järjest kiiremaks, julgemaks, loovamaks ja lihtsamaks. Nii saame olla eriline koht töötamiseks nii oma tänastele kui ka tulevastele töötajatele. Sisemised uuringud näitavad juba praegu, et valdav osa töötajatest soovitaks meid tööandjana teistelegi. Ja see on meie jaoks suur rõõm,» rääkis personalijuht.

15–29-aastased tööotsijad hindasid ihaldusväärseimaks ettevõtteks aga Skype Technologiesi, millele järgnes vaid mõne häälega teiseks jäänud TransferWise. Tööturul tuntud ka kui Y-generatsioon pidas ihaldusväärseimaks infotehnoloogia valdkonna ettevõtteid suuresti tänu inspireerivale ning innovaatilisele meeskonnale – omadus, millest mõnikümmend aastat tagasi ei osanud tööotsijad unistadagi.

Infotehnoloogia valdkonna ettevõtted moodustasid noorema põlvkonna 20 ihaldusväärseimast ettevõttest koguni 45 protsenti. Sellesse rühma kuuluvad Skype Technologies, TransferWise Eesti filiaal, Playtech Estonia, Nortal jt.

Peale nende jõudis noorema põlvkonna ihaldusväärseimate tööandjate sekka ka Eesti Kaitsevägi. Auväärti hinnangul näitab see, et tööturul aastaid väga konkurentsivõimelist personaliotsingute strateegiat teinud tööandja on jõudnud tööotsijateni.

CV Keskuse turundusjuhi sõnul ootavad 15–29-aastased tööotsijad ihaldusväärseimatelt tööandjatelt enim karjääri edendamise võimalusi, inspireerivat multikultuurset meeskonda ning võimalust töötada ühtses ja hoolivas meeskonnas.

«Noored ei soovi olla pelgalt mutrid suures masinavärgis, vaid tunnetada, et nende arvamusest hoolitakse. Neile läheb ka märksa enam kui vanemale põlvkonnale korda inspireeriv juhtimisstiil,» selgitas ta.

TransferWise’i personaliarhitekt Kairi Pauskar pidas oluliseks töötajatele antud otsustusvabadust ning vastutust. «Me värbame tarku inimesi ja me päriselt usaldame neid. Peamine, mis paneb inimeste silma särama, on tähendusrikas töö. Saame teha inimeste jaoks üle kogu maailma olulist asja – muuta finantsmaailma õiglasemaks,» lausus ta.

Ka Playtech Estonia personalidirektor Kristi Ansberg leidis, et meeskonnavaim mängib personaliotsingutel suurt rolli: «Suurim kompliment tööandjale ongi see, kui on suudetud luua keskkond, milles praegused töötajad tunnevad ennast niivõrd hästi, et soovivad seda kogemust jagada ka oma sõprade ja tuttavatega.»

KOMMENTAAR

Taimi Elenurm, tööpsühholoog

Tööandjate mainet kujundavad tänapäeval üha enam kolm peamist tegurit: esiteks töötaja väärtustamine organisatsioonile vajaliku töö tegijana ning töötulemuste sidumine ettevõtte tulemustega, teiseks pingevaba ja usalduslik tööõhkkond ning kolmandaks hoolimine ja aus juhtimine.

CV Keskuse uuringuga samasugusele tulemusele jõuti ka Eesti juhtimisvaldkonna uuringus, mille tegid EBS ja Civitta möödunud suvel. Uuringu autorid tõdesid, et arvestades pideva arenguga Lääne-Euroopa ettevõtetes ja uue põlvkonna muutunud ootustega töökoha ja juhtide suhtes, on ka Eestis hakatud juhtimispraktikat ümber kujundama: ettevõtete juhtimises on toimunud põlvkondade vahetus ning oluliseks on saanud inimeste juhtimise pehmed teemad: töötajate arendamine ja firmasisesed mentorid. Kasvanud on töötajate endi koostöövalmidus.

Statistikaameti tööelu kvaliteeti kajastavate uuringute järgi on karjääri- ja arenguvõimalustega rahul olevaid töötajaid vähem kui tasustamisega rahul olevaid töötajaid. Karjäärivõimalusi, oskuste arendamist ning uusi kogemusi otsivad eelkõige nooremad töötajad, kuid kasvab ka nende vanemaealiste töötajate osakaal, kes on valmis täiend- ja ümberõppeks.

Samas hinnatakse enam organisatsioone, kes suudavad ettevõtte tulemuste saavutamise kõrval hoolida mitte ainult juhtide endi, vaid ka töötajate vabast ajast, perekonnast, tervisest ja hobidest. Oodatakse, et töö on korraldatud nii, et tööpäeva pikkus ja pinge on mõistlikud – sellised, mis võimaldavad end enne järgmist tööpäeva välja puhata.

Hinnatud tööandja maine koosneb kahest üsna erinevast poolest: ühest küljest sõltub see sellest, milliseid hüvesid, näiteks arendavaid ja kasulikke töid organisatsioon pakub, millist tasu ta selle eest maksab ja milline on töökeskkond. Teiselt poolt on oluline, millise tunde seal töötamine võiks tekitada – loodetakse, et tuntud ja mainekas kohas töötamine parandab staatust ja näitab ka selle liikmeid paremana.

JURIST VASTAB

Lugeja küsib: Katseaeg lõppes ja tööandja on jäänud minu tööga väga rahule. Seetõttu otsustas tööandja minu töötasu tõsta. Sain juba esimese suurema töötasu pangaarvele, kuid lepingut pole endiselt muudetud. Kas uus töötasu tuleks ka lepingu lisana vormistada?

Vastab Anni Raigna, tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja:

Iga kokkulepe, ka suuline on pooltele täitmiseks kohustuslik. Kui tööandja maksab suulise kokkuleppe alusel suuremat töötasu, siis võib eeldada, et tööandja on väljendanud seeläbi nõusolekut end vastava kokkuleppega siduda.

Töölepingu seaduse § 12 kohaselt on töölepingu muutmine lubatud vaid poolte kokkuleppel. Töölepingus kokkulepitud töötasu saab muuta samuti ainult poolte kokkuleppel. Töölepingu kirjalikus dokumendis peab sisalduma kokkulepe makstava töötasu kohta, mistõttu peab muudatus töötasus olema vormistatud kirjalikult. Üldjuhul vormistatakse muudatus lepingu lisaga, mille mõlemad pooled kinnitavad oma allkirjaga. Soovitan tööandjale meelde tuletada, et muudatus tuleb ka kirjalikult vormistada.

Tagasi üles