Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Lumi tuleks katuselt lükata enne sula

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Katusefirma OÜ töötajad Rain Luuk ja Eduard Halbekov lund lükkamas. | FOTO: Sander Ilvest

Tänavune talv on olnud väga lumerohke ja praegu on õige aeg katused liigsest raskusest vabastada, enne kui need lume raskuse all viga saavad.

«Kindlasti tuleks jälgida, et puhastamisel piksekaitseid ja lamekatustel tuulutuskorstnaid ei vigastataks, sest kui on paks lumi, siis võivad need olla seal all peidus,» soovitas Katusefirma OÜ müügijuht Riho Reispass meeles pidada.

Vahenditest rääkides märkis asjatundja, et viilkatuseid saab puhastada spetsiaalse lumeroobi ja teleskoobiga, kuid eriti hoolas tuleb tema sõnul olla lamekatustega, sest sinna on lihtsam vigastust tekitada.

«Ma arvan, et praegu tehaksegi esimest lumekoristust, kuid sellega ei tasu üle pingutada, kuna koristamine sõltub eelkõige ilmaoludest ja sellest, kui palju lund juurde sajab,» lausus Reispass. Ükskõik mis katusega tegu, tasuks lund 10 sentimeetri jagu alles jätta, kuna see hoiab katusekatet ega ohusta seal olevaid seadmeid.

Firma nõuab, et katuseid puhastades peab töötaja olema turvarakmetega kinni. «Kui tegu on lamekatusega ja seal on mingi piire ees, siis seda vajadust otseselt ei ole,» lausus Reispass.

Ta märkis, et kui vähegi võimalik, siis tasuks ka kodustes tingimustes katusele ronides end köiega mingi punkti külge kinnitada, et vältida libastumist või katuselt alla kukkumist.

Kas katuse puhastamisel on ka kindel tehnika?

Katusefirma OÜ töötaja Rain Luuk rääkis, et töö hoonete katustel oleneb täiesti katusekattest. «Tavaliselt lükkame lumelabidaga lume piirdeni ja siis üle ääre alla. Hiljem tuleb traktor ja viib selle maapinnalt kuhugi suurematele platsidele,» kirjeldas mees oma tööd.

«Tegelikult on lamekatust lihtsam puhastada, kuna viilkatustel peab töötaja rakmete ja köitega kinni olema. Lamekatusel saab vabalt ringi kõndida ja tööd on isegi ohutum teha, kuna tavaliselt on katust piirava madala seina äär päris kõrge,» lausus ta.

Kuid ärihoone puhastamine erineb koduse maja katuse puhastamisest Luugi sõnul eelkõige mastaabi poolest ja mingit kindlat tehnikat selleks ei ole.

«Elumaja katuse puhastamine läheb suhteliselt kiiresti ja suure tõenäosusega saab paari tunniga hakkama,» märkis Luuk. Enne kodukatuse puhastamist soovitas ta majaomanikel korralikud lumelabidad muretseda, mis kohe katki ei lähe.

Luugi sõnul on kõige olulisem see, et maja tuleb korralikult ära soojustada, see on esmatähtis. «Vastasel juhul tuleb lumevaip peale ja sealt alt hakkab kõik jäässe minema ning see jää on päris raske, nii et võib ka katusekatet lõhkuda,» selgitas ta.

Luuk rõhutas, et kui majaomanikud ei ole veel katuselt lund eemaldanud, siis tasuks lähipäevil vaadata, kui palju seal lund täpsemalt asub. «Kui tundub, et ise kõigega hakkama ei saa, tasub alati spetsialistidega nõu pidada,» soovitas ta.

Tehnilise järelevalve amet (TJA) tuletab ehitiste omanikele meelde, et ohutuse tagamiseks tuleb jälgida katusele kogunenud lume kogust ning vajadusel lumi ja jää õigel ajal ära koristada.

«Ehitise puhul võiks lumekihi paksuse hindamisel juhinduda järgmistest näitajatest: äsja sadanud värske lume kiht ei tohiks ületada meetrit, seisnud lume kiht 0,5 meetrit ja märgunud lume kiht 0,3 meetrit,» selgitas TJA avalike suhete peaspetsialist Anu Võlma.

Tema sõnul on need lumekihi paksused võetud lähtuvalt lume keskmisest kaalust, mis on värskelt sadanud lume puhul 100 kilogrammi kuupmeetris (kg/m³), seisnud lume puhul 200 kg/m³ ja märgunud lume puhul 400 kg/m³.

«Arvestades sellega, et need suurused on nõukogudeaegsete normidega võrreldes karmistunud, tuleks vanemate katuste puhul olla eelpool märgitud parameetrite arvestamisel kriitilisem,» hoiatas Võlma.

Väga oluline on just see, et lumi saaks katuselt õigel ajal ära koristatud ega ohustaks ehitise stabiilsust. Samuti ei tohi lume koristamise käigus ohustada ehitist, näiteks ei tohiks lund visata varikatusele. Ühtlasi tuleks veenduda ka selles, et hoone läheduses ei viibiks inimesi.

Võlma rõhutas, et erilist tähelepanu tuleb pöörata kohtadele, kus on katuseastmed või katus piirneb kõrgema ehitisega. «Sellistesse kohtadesse kuhjub tuulega lund hangedena, mille koormus võib katuse lumekoormust mitu korda ületada,» rääkis ta.

Samuti tuleb vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse. See võib kahjustada sadeveesüsteeme ning takistada katuselt sademe- ja lumesulamisvee ärajuhtimist.

Tagasi üles