Kindlustusandja keeldus elektririkke kahju hüvitamast (1)
22. jaanuar 2016, 15:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi voolu kõikumise tagajärjel läksid mitmed elektroonikaseadmed rikki, ei soovinud kindlustusandja esiti seda lugeda seadmete rikkimineku põhjuseks ega seetõttu kliendi kulusid hüvitada.
Klient sõlmis oma Paldiski linnas asuva korteri ja koduse vara kindlustamiseks Swedbanki kodukindlustuslepingu (Swedbank P&C Insurance AS).
Korteriomaniku sõnul tekkis kindlustusjuhtum elektripinge kõikumise tagajärjel juba 2014. aasta detsembris, milles sai kahjustada kodutehnika (Samsung teler, monitor ja McLaren DVD-lugeja). Voolukõikumise kohta esitas ta kindlustusandjale ka Elektrilevi poolt väljastatud tõendi. Kahjustatud seadmed viis ta kindlustusseltsi soovitusel ekspertiisiks firmasse Netiabi OÜ.
Kaupleja teatas talle, et voolukõikumisega ei saa seadmete rikkiminekul seost olla, kuna nende toiteplokid on korras ning juhtum ei kuulu kindlustusseltsi poolt hüvitamisele. Kuna tarbija ei tahtnud sellega nõustuda, pöördus omal initsiatiivil teise ettevõtte - Artur Arvuti OÜ – poole. Sealt sai ta hinnangu, et seadmete rikke võis tõepoolest põhjustada voolupinge muutumine.
Kuna ta kindlustusseltsiga kokkuleppele ei jõudnud, pöördus ta tarbijakaitseameti poole, soovides tekkinud kahju hüvitamist summas 6500 eurot.
Arvutite ja elektroonika hoolduse ja remondiga tegeleva Netiabi IT-spetsialist tuvastas ülevaatuse käigus elektroonikaseadmetel põhiplaadi rikke, kuid välistas rikke põhjusena pingekõikumise, kuna seadmete toiteplokid olid töökorras, andis Swedbank tarbijakaitsele teada.
Seetõttu keeldus kindlustusandja tekkinud kahju hüvitamisest, sest kindlustuse tingimuste kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks koduse vara sisemine rike, kui see pole põhjustatud elektrihäirest. Lisaks selgitasid nad, et kuigi Arturi Arvuti OÜ tuvastas samamoodi ema- või põhiplaadi rikke, ei tõenda see üheselt, et rikke põhjuseks on pingekõikumine.
Tarbija märkis istungil, et vestlusel Netiabi mehaanikuga selgus, et ka tema ei oska täpselt öelda, millest rike oli tingitud. Kindlustusfirma seevastu oli seisukohal, et see ei saa olla tingitud voolukõikumisest ja nad ei hüvita kahju, kui pole tuvastatud toiteploki riket. Teisest firmast sai ta aga vastuse, et defekt võis olla tingitud voolukõikumisest ja tuvastati toiteploki defekt.
Tarbija esitas komisjonile ka Elektrilevi kirja, milles kinnitatakse, et tol päeval lülitus Paldiski linnas välja alajaama toitev 6kv liin, mida põhjustas lühis kaablis.
Järgnevalt tutvus komisjon Netiabi OÜ ning Arturi Arvuti OÜ tõenditega. Netiabi OÜ tuvastas kõigil seadmetel põhiplaadi rikke ning lisas, et kuna seadme toiteplokk on töökorras, ei saa olla rikke põhjuseks pingekõikumine.
Arturi Arvuti tuvastas monitoril ja DVD-seadmel emaplaadi läbipõlemise, televiisoril lisaks veel toiteploki läbipõlemise. Märkusena lisati, et seadme kahjustus võis juhtuda sissevoolu muutumise tõttu.
Komisjon nõustus Netiabi järeldusega, et rikke põhjuseks ei saa olla pingekõikumine, kui toiteplokk on töökorras. Sellegipoolest asus komisjon seisukohale, et Arturi Arvuti defekteerimisaktis nimetatud rike (televiisori toiteploki läbipõlemine) viitab sellele, et teleka rikke võis põhjustada pingekõikumine. Seega võib televiisori kahjustuse korral olla tegemist kindlustusjuhtumiga, kuna korteris esines Eleringi esitatud tõendi kohaselt elektrihäire.
Televiisori remondi maksumuseks on Arturi Arvuti OÜ hinnanud 245 eurot. Teiste seadmete osas nad toiteploki riket ei tuvastanud, seega ei saa nende puhul eeldada rikke põhjusena pingekõikumist.
Komisjoni liikmed hindasid tõendeid ning leidsid, et tarbija kaebus tuleb osaliselt rahuldada. Komisjon soovitab kauplejal sõlmitud kodukindlustuslepingu järgi lugeda kindlustusjuhtumiks ja hüvitada vastavalt lepingu tingimustele televiisor Samsungile tekkinud kahjustused summas 245 eurot.