Mullu oli tulekindlustuse juhtumite kahju 7,6 miljonit eurot

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
26. jaanuar 2016 10:55
Päästeameti statistika kohaselt toimus Eestis kokku eelmisel aastal 1610 tuleõnnetust, millest 790 olid seotud eluruumidega ning 820 mitte-eluruumidega. | FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel registreeriti eelmisel aastal 593 tuleõnnetustega seotud kindlustusjuhtumit kogukahjuga 7,6 miljonit eurot.

«Kui statistika järgi oleks justkui iga teine tulekahjus kannatada saanud eluruum kindlustatud, siis kahjuks see veel nii ei ole, kuigi kindlustatuse tase iga aastaga tõuseb,» ütles Eesti Kindlustusseltside Liidu tarbijahariduse valdkonnajuht Jaanika Käärst.

Tema sõnul oli Päästeameti andmetel väljakutsetel eluruumidest kindlustatud iga viies ning mitte-eluruumidest peaaegu iga kuues. «Erinevus kindlustusseltside ning Päästeameti statistikas tuleneb näiteks sellest, et omal jõul kustutatud väiksemad põlengud registreeriti kahjuna otse kindlustusseltsis,» sõnas Käärst. Ta lisas, et Päästeamet võib ühe väljakutsena registreerida kortermaja põlengu, kus kannatada saavad mitu erinevates seltsides kindlustatud korterit.

Seesam Insurance AS kahjukäsitlusosakonna juht Ly Jõhvik sõnas, et kindlustusfirma hüvitas eelmisel aastal üheksal korral suuremaid tulest tekkinud kahjusid, kus majad vajasid praktiliselt nullist ülesehitamist. «Kokku oli eluruumide põlengutega seotud hüvitiste summa Seesamis 1,3 miljonit eurot,» sõnas ta.

If kindlustusfirma kommunikatsioonijuhi Rain Porsa sõnul oli neil suurim kahjusumma eelmisel aastal ligi 600 000 eurot. Tegemist oli pesumaja põlenguga Kuressaares.

ERGOs olid kõik suuremad tuleõnnetusega seotud kahjud põhjustatud elektrisüsteemide süttimisest. «Tasub näiteks läbi mõelda koormus pistiku kohta, et vähendada ülekoormusest tekkida võivat õnnetust,» rõhutas ERGO varakahjude grupi juht Erko Makienko. Ta lisas, et ka suurte külmadega ei tasu mitut lisaradiaatorit ühe pistikupesa taha ühendada vaid pigem elektrikuga nõu pidada, kuidas paremini koormust jagada, et pikendusjuhet vaja poleks.

«Eriti oluline on siis üle vaadata pikendusjuhtmete olukord - kui see on kahjustada või muljuda saanud, tasub kindlasti uus muretseda,» rõhutas Makienko. Päästeamet ei soovita pikemaajaliselt pikendusjuhtmeid kasutada, kui see on siiski hädavajalik, siis pigem lülitiga variant, millega on võimalik ühendatud seadmeid pingestada või pinge alt vabastada, kuna suured õnnetused võivad alguse saada just sellistest pisiasjadest.

Eesti Kindlustusseltside Liit tuletab meelde, et õigesti paigaldatud ning töökorras suitsuandur päästab elusid ja hoiab ära varakahju ning aitab kiiresti reageerida ja abi kutsuda. Häirekeskuse numbrile 112 tuleks aga teada anda koheselt võimalikust tulekahjust, olenemata sellest, kui suur see avastamise hetkel on. Spetsialistide juhendamisel telefoni teel ning päästjate saabumisel on võimalik päästa elusid ning ära hoida suuremaid kahjusid.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL