Telia hinnapoliitika teeb kliendile meelehärmi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
27. jaanuar 2016 21:39
Telia Eesti | FOTO: Eesti Telekom

Tarbijatoimetusse pöördus lugeja, kes soovis teada, et millest on tingitud Telia hinnavahed ja miks maksab kehvema teenuse saaja rohkem?

«Sain oma korterisse kiirema interneti ühenduse ja lugedes Telia hinnakirja selgus, et on olemas pakett 50/50 mega üles- ja allalaadimiskiirusega maksumusega 21 eurot kuus,» lausus lugeja.

Kliendil peab selle teenuse saamiseks olema valguskaabli otsad. «Kui sisestasin oma aadressi, siis andis see tulemuseks 40/10 mega üles- ja allalaadimiskiirusega ning kuumakse kerkis hoopis 26 euroni. Mina olen vaskkaabli otsas, kuigi lähim ühenduspunkt meie majale on vähem kui 100 meetrit,» selgitas lugeja.

Tema sõnul ütles talle Telia, et valguskaablit nad meile ei paigalda, kuna see on kallim kui vaskkaabel. Lugeja väitel kasutab ettevõte julmalt ära oma monopoolset olukorda. Ta toob näiteks, et Estwini võrk, mida Telia kasutab, on enamasti ehitatud maksumaksja raha eest. «Kas on raske ettevõttel tuua ligikaudu 80 meetri valguskaablit majja?» soovib lugeja teada.

Telia kommunikatsioonijuht Raigo Neudorf sõnas, et erineva hinna taga on kaks peamist põhjust, millest esimene seotud investeeringute ning teine võrgu ülalpidamiskuludega.

«Sarnaselt kiudoptikale ehk valguskaablile investeerib Telia endiselt ka vaskvõrgu tehnoloogiatesse, et ka nende piirkondade kliendid, kuhu kiudoptiline kaabel lähiajal ei jõua, saaksid kasutada suuremaid internetikiiruseid,» sõnas ta. Neudorfi sõnul on võimalik üle vasevõrgu pakkuda suuremaid andmeside kiiruseid VDSL-tehnoloogia abil ning selleks vahetada võrgusõlmedes välja keskseadmeid ja asendada suuri magistraalkaableid valguskaablitega.

«Samas jääb vasevõrgu arenduse juures viimane kliendi liinijupp ikkagi samaks vaskkaabliks, mistõttu on klientide jaoks need investeeringud raskemini hoomatavad. Paari aasta perspektiivis soovime ka vaskvõrgus tõsta kiiruseid tänasega võrreldes märkimisväärselt, mistõttu pole kõikjale täiesti uue kiudoptilise võrgu väljaehitamine otstarbekas,» selgitas Neudorf.

Ta lisas, et teisest küljest mängivad teenuse lõpphinna juures rolli kulud - kiudoptilise võrgu ülalpidamiskulud on vaskvõrgu omadest kordades väiksemad ning see võimaldab ka pakkuda soodsamat Mbit/s põhist hinda.

Neudorf rõhutas, et uute ühenduste ehitamisel ei saa lähtuda pelgalt materjali kulust. «Kaabliga ühenduse ehitamise hind sõltub paljudest asjaoludest, näiteks milline on asukoha pinnas; kas maa kuulub kaabli paigaldajale või tuleb läbida mitmete naabrite krunte; kas saame kaabli paigaldada täies pikkuses tee äärde või peab seda tegema puurimisega maantee alt,» täpsustas ta.

Neudorf märksi, et samuti peab arvestama täiendavate kuludega kaabelliini projekteerimiseks, millele lisanduvad veel ehitusload ja kooskõlastused.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL