Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Väike, aga väga tähtis tähis

Geodeetilisi tähiseid ei tohi maaomanik ise teisaldada.

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti Vabariigi kaitse all olev geodeetiline punkt. | FOTO: Sakala

Siin-seal võib Eestis näha väikseid märke uhke kirjaga «Geodeetiline punkt» – tegu on riiklikult tähtsate tähistega, mida maaomanik ümber tõsta ei või.

Mida kujutab endast geodeetiline tähis ja millised keelud-piirangud sellega kaasnevad, kui see asub näiteks eramaal?

«Geodeetiline tähis tähistab geodeetilise punkti (märgi) asukohta,» selgitas maa-ameti geodeesia osakonna peaspetsialist Heldur Mäeots. Eestis on ligi 30 000 maapinnal, maa sees, ehitisel või õhus kohtkindlalt paigaldatud ja tähistatud märki. Kõigile neile on välja arvutatud täpsed koordinaadid ja nad moodustavad kogu riiki katva geodeetilise võrgu.

Mäeotsa sõnul on geodeetilisi märke paigaldatud läbi ajaloo sõltumata maaomandi kuuluvusest. «Kindlasti ei ole märgid mõeldud maaomanike kiusamiseks, vaid teenivad avalikke huve ning nende asukohti saab vaadata geodeetiliste punktide andmekogust ja maa-ameti geoportaalist geodeetiliste punktide kaardirakendusest,» toonitas ta.

Ametniku sõnul on geodeetilise märgi omavoliline kõrvaldamine või teisaldamine keelatud ja karistatav. «Tuleb meeles pidada, et pinnases ja looduslikus kivis paikneva geodeetilise märgi kaitsevöönd on kolm meetrit märgi keskmest; riikliku geodeetilise võrgu I ja II klassi märgi ning fundamentaalreeperi (maa sees) kaitsevöönd on viis meetrit märgi keskmest; GNSS-võrgu (globaalse asukohamääramise satelliitsüsteem – toim) püsijaama antenni paigalduskonstruktsioonist kolm meetrit ja ehitisel oleva geodeetilise märgi kaitsevöönd on 0,5 meetrit horisontaalsuunas ja 3,2 meetrit vertikaalsuunas,» selgitas Mäeots. Ehitise siseruumis oleva märgi kaitsevöönd on viis meetrit horisontaalsuunas ning 3,2 meetrit vertikaalsuunas märgi keskmest.

Geodeetiline tähis Tallinnas Politseipargis.

«On olnud juhtumeid, kus hoone soojustamisel on märk jäetud täielikult soojustuse alla või on tehtud märgile soojustuse sisse ava. Selline teguviis võrdub märgi hävitamisega,» sõnas ametnik.

Geodeetiliste märkide ja võrkude abil saab koostada maatüki ehk katastriüksuse plaani, ehitusprojekti alusplaani, märkida maha hooneid ja rajatisi (teed, torujuhtmed, kaabelliinid, väljakud, platsid jne), koostada täpseid kaarte (Eesti baaskaart, põhikaart jne), korraldada aeropildistamist. «Ehk teisisõnu, geodeetilised punktid tagavad meile kõigis ettevõtmistes ruumilise täpsuse,» sõnas Mäeots.

1. klassi geodeetiline tähis Iklas.

Eestis on geodeetiline põhivõrk, kõrgusvõrk, gravimeetriline võrk, GNSS-püsijaamade võrk. «Võrgud jaotuvad täpsusklassidesse (I, II ja III) ja on vastavalt kindlustatud ja tähistatud,» rääkis Mäeots. Esimene klass on kõige kõrgema täpsusega ja märk on looduses kapitaalselt kindlustatud – selle ümber on muldkupits kraaviga, kollane metallist kaitseaed, tunnuspost koos tunnussildiga. Sildil on tekst: «Eesti Vabariigi kaitse all olev geodeetiline punkt.» Mäeotsa sõnul on säilinud ka venekeelse tekstiga geodeetilise märgi silte ning need kehtivad jätkuvalt. Märgi tsenter asub üldjuhul ligi ühe meetri kaugusel tunnuspostist ja on sildi suunal. «Seda tasub meeles pidada põllutöödel,» lisa maa-ameti esindaja.

Geodeetilised võrgud rajatakse aastakümneteks ja eeldatakse, et need säilivad. Andmebaasis näeb andmeid punktide kohta eelmise sajandi algaastatest ja need annavad väga olulist teaduslikku teavet maakoore liikumise kohta.

Kui geodeetiliste märkidega seoses tekib küsimusi/probleeme, siis tuleb pöörduda maa-ameti poole (maaamet@maaamet.ee). «Lahendused sõltuvad konkreetsest märgist ja olukorrast,» ütles Mäeots.

Tagasi üles