Stiilse interjööriga väärikas maja

Tiina Kolk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suvetuba: verandal on mõnus lugeda ja mõtiskleda.
Suvetuba: verandal on mõnus lugeda ja mõtiskleda. Foto: Peeter Langovits

Paljud Tartu puitarhitektuuri iseloomustavad hooned elasid õnneks üle nii maailmasõjad kui ka Nõukogude aja. Kunstnik ja restauraator Heli Tuksam annab nõu, millest lähtuda vanade elamute taastamisel-sisustamisel.

Stiilne vana maja Tartus Toome veerel, kus praegu tegutseb Johannes Esto Ühingu naistekeskus, üllatas restauraatoreid vaatamata nõukogudeaegsetele ümberehitustele: seinu eri kihistustest puhastades ilmusid nii alumise kui ka ülemise korruse tubades välja algsed värvikihid ja viited lillemotiividega ornamendile ning trepikojas uhke marmoreering.

«Seda 1890ndail püstitatud hoonet pole õige nimetada klassitsistlikuks, sest sel ajal valitses Tartus juba historitsism. Tegu on klassitsistlike mõjutustega majaga,» räägib Tuksam ja lisab, et tänu ülikooli õppejõududele jõudis historitsism Tartusse vara, see võis tulla otse Saksamaalt. Reinhold Guleke jt arhitektide mõju on siin märgata alates 19. sajandi teisest poolest.

«Selle maja viimistluskihtide alt ilmunud maalingud andsid suuna kätte ja restauraatorina pidasin ma neis ruumides põhjendatuks lähtuda originaaltoonidest – seepärast ongi siin ühes toas roosad, teises sinised seinad,» selgitab Tuksam.

Kui klassitsismi iseloomustavad stukkdekoor ja vaoshoitumad toonid, siis historitsismi iseloomustab palju julgem värvikäsitlus ja romantilised mustrid – klassitsism on pigem geomeetriline.

Nüüd on hoones taastatud algne ruumijaotus ja anfilaad – ruumirida, kus kõik vaheuksed paiknevad ühel pikiteljel. Selline asi on omane klassitsismile. Ehkki alumisel korrusel pole kaht paralleelset anfilaadi, on olemasolev väga pidulik.

Maja pargipoolses otsas asuvas imekaunis trepikojas on aga silmapaistvalt jäljendatud rustikat. Trepikodade selline marmoreering on tol perioodil ehitatud Tartu elumajadele omane, nagu ka uhked verandad.

Maja kujundamisel on lähtutud ehitusstiilist ja püütud säilitada kõike algupärast. «Just selleks, et hinnata ehituse käigus ilmnevaid leide õigesti, on muinsuskaitse järelevalve vanadel objektidel oluline.

Asjatundja suudab vanu ahjukive, maalingutükke vms lahti seletada,» nendib restauraator. Mööbli ja tekstiilide valikul tuleb Tuksami sõnul lähtuda vajadusest – pigem muretseda vähem, aga kvaliteetseid ja hoone arhitektuuriga harmoneeruvaid esemeid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles