Prügi põletamine kahjustab ahju ja rikub tervist (1)

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pappi ja paberit võib äärmisel juhul kasutada vaid tulehakatuseks.
Pappi ja paberit võib äärmisel juhul kasutada vaid tulehakatuseks. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Keskkonnaministeerium rõhutab, et koduahjus põletamiseks sobivad vaid jäätmetest vaid paber ja papp, ent neidki tuleb tulehakatuseks ettevaatlikult kasutada.

Keskkonnaministeeriumi ja MTÜ Ökomeedia püüavad kampaaniaga «Arukas sordib, arutu põletab» teadvustada jäätmete koduses küttekoldes põletamise ohte tervisele ja keskkonnale.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul tõstatub jäätmepõletuse teema aasta-aastalt, peamiselt kütteperioodil ning kevadiste aiatööde käigus. «Kui õues läheb külmaks, on tuba vaja soojaks saada. Tihti arvatakse, et küttepuudele lisaks võib ka majapidamises tekkinud pakendeid ning muud kraami ahju visata,» ütles Eek.

Ta selgitas, et koduses küttekoldes tohib põletada ainult immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit ning sedagi soovitavalt vaid tulehakatuseks. «Koduses ahjus ei saavuta tuli iialgi samasugust põlemistemperatuuri nagu jäätmepõletustehastes, mistõttu tekib põlemisel suitsugaasides mürkainete kokteil ja seetõttu mõjub jäätmete põletamine nii majapidamist ümbritsevale aiale kui ka korstnale laastavalt,» lisas ta.

Eegi sõnul näitavad Saksamaal tehtud uuringud, et koduses majapidamistes jäätmete põletamisega tekib dioksiine ligi 20 korda enam kui kõigis jäätmepõletustehastes kokku.

«Keskkonnasäästlik käitumisviis on jäätmeid liigiti koguda ehk paber- ja papijäätmed ühte konteinerisse, pandipakendid tagastusautomaati, pakendid pakendikonteineritesse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, panna segaolmejäätmete konteinerisse. Mis kodustesse konteineritesse ei sobitu, saab viia jäätmejaama,» selgitas ta.

Eegi väitel näitavad jäätmejaamade andmed, et kolmandik piirkonna elanikest käib jäätmejaamades regulaarselt, kolmandik paar korda aastas ja ülejäänud pole neist midagi kuulnud. Eegi hinnangul on jäätmejaamade võrgustik üldiselt hästi arenenud, kuid kahjuks ei leita neid veel sageli üles ega soovita piisavalt kasutada.

Kampaania toetab kevadeti korraldatavat teavituskampaaniat «Säästad või saastad?», mille raames keskendutakse kodustele prügilõketele. Ahju kampaania kohta saab rohkem lugeda Envir kodulehelt, kust leiab infot nii jäätmete sortimisest kui ka nende põletuse ohust tervisele ja keskkonnale.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles