Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Moodsad veefiltrid kasvatavad baktereid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi veemikrobioloog Kai Künnis-Beres koos veefiltritest võetud veeproovidega. | FOTO: Jaanus Lensment
Põhja-Eesti veesüsteemi pandud kiudfiltris arenev bakterimass. | FOTO: Jaanus Lensment
Põhjas-Eestis puistematerjali täidisega filtril arenev mikroobide mass. | FOTO: Jaanus Lensment

Euronõuete järgi on soetatud puurkaevudele vajalikud filtrid, kuid aja jooksul on ilmnenud, et Põhja-Eesti piirkonnale need ei sobi, kuna seal on amööbidele ja ripsloomadele soodne kasvupind.

«Viimastel aastatel on mitmed veetootjad toonud mulle veeproove ja kurtnud, et ei suuda anda oma tarbijatele puhast vett, kuna filter on kogu aeg umbes ning traditsioonilised meetodid filtri puhastamisel pole andnud loodetud tulemusi,» rääkis Tallinna Tehnikaülikooli veemikrobioloog ja ökoloog Kai Künnis-Beres.

Üldjuhul on sellises veeproovis silmaga nähtav hõljuv pruunikas ollus või helbekesed ning veetootja tahab teada, mis see on. «Mikroskoobiga vaadates ilmneb mulle juba tuttav pilt: limase heljumi moodustavad bakterid; pahatihti leidub seal ka algloomi, kes bakterite massi peal jõudsasti paljunevad,» kirjeldas teadlane.

Künnis-Berese sõnul on veekvaliteet pärast uute filtrite paigutamist veetootjale üllatusena halvenenud Põhja-Eestis, kus joogivett ammutatakse sügavatest puurkaevudest ning tihti tuleb eri puurkaevudest tulevat vett kokku juhtida. «Esmalt avaldub see filtrite ülemäära kiires ummistumises, seejärel hakkavad ilmnema filtreid läbinud vee kvaliteediprobleemid, mis ei ole seotud raua- ja mangaanisisaldusega,» lausus ta.

Künnis-Beres lisas, et puhastamise eesmärgil paigaldatud veefiltris ja -mahutites võivad põhjavees vähesel määral leiduvad looduslikud bakterid paljunema hakata, mille tagajärjel vee bakteriaalne foon järsult tiheneb. «Veefiltrite täitematerjalis leiab osa baktereid eriliselt soodsad paljunemistingimused, läbiv vesi kannab bakterid torustikku ning nõnda jõuavad nad ka tarbija kraani,» selgitas teadlane.

Mikroobne reostus üha suurem

Künnis-Berese sõnul on olukord absurdne ka seetõttu, et sageli ei ületa puhastusse suunatava põhjavee raua- ja mangaanisisaldus oluliselt kehtestatud piirväärtust, vaid on pigem üksnes selle lähedal.

Miks bakterid filtritäidises vohama hakkavad ja millisest põhjaveekihist nad pärit on, pole seni õnnestunud selgitada. «Ei eksisteeri institutsiooni, kes sellist uurimust rahastaks. Üksnes mikroskoobi all bakterite, amööbide ja teiste kaasnevate mikroorganismide olemasolu tõdemisest probleemi lahendamiseks ei piisa,» arutles teadlane.

Künnis-Berese uuringud on näidanud, et puurkaevuvee puhastamiseks installeeritud filtrites mikroobne reostus aja jooksul kasvab. Kuna bakterid on toiduks algloomadele, siis käivitub filtrimaatriksis mikroobne toiduahel: bakterid – amööbid – ripsloomad – teised algloomad.

«Surev bakterimass lisab vette orgaanilist ainet, mille lagunemine halvendab joogivee kvaliteeti ehk vesi muutub häguseks või helbeliseks, tekivad ebameeldiv lõhn ja maitse, sest biomass laguneb,» selgitas ta.

Põhjavesi on Eestis piirkonniti väga erinevate omadustega, kuid see probleem on ilmnenud just Põhja-Eestis. «Põhja-Eestis on nõnda, et ega sa muud vett puurkaevudest kätte ei saagi kui seda kambrium-vendi [põhjaveekihist joogivett], mis on hästi vana, jääajast pärit vesi,» sõnas Künnis-Beres.

Eri piirkonnas on põhjavee koostis ja mikrobioloogiline koostis täiesti erinevad ning tulem on selle konkreetse filtri ja põhjavee koostoime tulemus. «Seda ei ole osatud tegelikult ette näha seetõttu, et puudub vastav teadmine põhjavee mikroobi koosluse kohta ning ka filtri täitematerjali koostis on enamasti vaid tootja teada,» märkis ta.

Künnis-Beres ütles, et näiteks Lõuna-Eestis ammutatakse joogivett valdavalt devoni liivakihist, kus leidub küll rohkesti rauda, kuid sellist probleemi pole täheldatud.

«Probleemi põhjus on tegelikult laiem ja seisneb selles, et filtrite soetamisel veepuhastamiseks ei ole pööratud tähelepanu toorvee päritolule ja sellest tulenevatele erinevatele omadustele, sealhulgas mikroobsele koostisele, kuna üle Eesti on kasutusel väga erinev põhjavesi,» rääkis ta.

Filter pole vajalik

Künnis-Berese hinnangul ei ole filtrites vohama hakkavad bakterid tavaliselt otseselt tervisele kahjulikud, mistõttu neid ei tuvastata ka terviseameti või mõne muu kontrollorgani tehtavate standardsete veeanalüüsi meetoditega.

«Nad lihtsalt ei kasva traditsioonilistel bakterite kasvatamiseks kasutatavatel söötmetel, mikroskoobiga vee uurimist pole aga ette nähtud,» märkis ta.

Joogivee kvaliteeti silmas pidades on tegu siiski kahjulike bakteritega. «Nad lihtsalt rikuvad bioloogilist massi, andes vee kvaliteedi, mis seetõttu sarnaneb pigem reo- kui joogiveega,» tõdes teadlane, kelle sõnul ei taheta sellist kraanivett mõistagi juua ning ka vee-ettevõtja on hädas.

«Lahenduse saab tuua teadlaste, vee-ettevõtjate ja filtrite maaletoojate/paigaldajate koostööga, mille vajadust on tunnetatud seni alles siis, kui juba hilja – filter on baktereid täis kasvanud ja tihti ka torustik juba reostunud,» lausus ta ning lisas, et selles staadiumis on head lahendust leida juba keeruline.

Künnis-Beres rõhutas, et kui ei ole väga vaja, siis ei tasu panna maja torustiku ega ka kraani ette filtrit. «Olen öelnud korduvalt, et vett tuleb juhtida otse, mitte lasta seda läbi filtri, aga keegi ei taha seda hetkel tunnistada, sest kes ikka julgeb pärast suuri investeeringuid öelda, et kõik on valesti tehtud,» ütles ta.

Tagasi üles