Parteidelt võib oodata tõsisemat võitlust alkoholiga

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arstid pole rahul alkoholipoliitika rohelise raamatuga.
Arstid pole rahul alkoholipoliitika rohelise raamatuga. Foto: Liis Treimann / Postimees

Täna riigikogus toimunud rahvatervise arutelul tõid parteid esile tervisevaldkonda puudutavaid punkte oma programmidest – pea kõikide ülesastunute suust kõlas lubadus võidelda alkoholi liigtarvitamise vastu.

IRLi nimel kõnelenud Liisa-Ly Pakosta sõnul toetab erakond tervikliku alkoholipoliitika vastuvõtmist ja alkoholireklaami olulist piiramist. Viimane tähendab, et alkoholi reklaami ei tohiks näidata enne kella 22, välireklaam oleks keelatud ning reklaami sisu piiraksid selged reeglid, mida üldse võib näidata, mida mitte. Sama punkti alla kuuluvad ka avalike alkoholi degusteerimiste keelamine ning alkoholiga seotud kampaaniate ja tarbimismängude keelamine. Samuti avaldas Pakosta toetust antireklaamidele ning lahjade alkohoolsete jookide aktsiisi tõstmisele.

Keskerakonna esindaja ja kunagine sotsiaalminister Jaak Aab keskendus oma sõnavõtus samuti alkoholile, tuues välja, et alkoholismist riigile tekkiv kahju võib ulatuda isegi 10 miljardi kroonini aastas. Aab avaldas oma poolehoidu mõttele keelata alkoholireklaam televisioonis üleüldse. Sarnase tee on tema sõnul valinud mõned teisedki riigid ja tulemused on positiivsed. Lisaks läheks ka Keskerakond alkoholi hinna kallale ning tõstaks eelkõige lahjemate jookide, näiteks siidrite ja longerote hindu. Põhjendusena tõi Aab välja selle, et just neid tooteid reklaamitakse noortele kõige enam ning neid tarvitades harjutavad noored end alkoholiga.

Sotsiaaldemokraatide esindaja Heljo Pikhof märkis, et alkohol ja tubakatooted tuleks viia tavalisest tarbekaubandusest välja ja anda nii inimestele sõnum, et need ei ole esmatarbekaubad.

Sarnast lähenemist pooldas ka Rahvaliidu eest kõnelenud Mai Treial – alkoholi müügikohtade arvu tuleks piirata ning vägijoogid ei tohiks olla bensiinijaamade ja toidukaupluste valikus. Samuti tõi Treial olulise punktina välja, et avalik arvamus peaks alkoholi ja selle tarvitamise osas olema sallimatu ning joobes olek peaks olema häbiasi.

Fraktsioonide esindajate sõnavõttudele eelnes ka Maailma terviseorganisatsiooni esindaja Jarno Habichti kõne ning tema juhtis tähelepanu sellele, et Eesti seisab alkoholipoliitika osas praegu ristteel ning tuleb teha otsus, kas minna Põhjamaade või siis Lõuna-Euroopa suunas ehk kas keskenduda alkoholi kättesaadavuse vähendamisel füüsilisele kättesaadavusele või siis rahalisele poolele, maksupoliitikale. Habicht osutas ka, et kuigi Eestis on alkoholi tarvitamine kriisi ajal pisut vähenenud, on praegu küsimuseks, kas see langus on püsiv ja jätkub ka siis, kui inimeste sissetulekud hakkavad taas kasvama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles