Gripiviiruste hulgas leidis möödunud nädalal esmakordselt sel sügis-talvel laboratoorse kinnituse ka uus A/H1N1 ehk seagripi juhtum, kokku on tänavu seagrippi laboratoorselt tuvastatud neljal korral.
Seagrippi on tänavu kinnitatud neljal korral
Gripihooaja algusest ehk oktoobrikuust on laboratoorse kinnituse saanud kokku 17 gripidiagnoosi, neist 13 A- ja neli B-grippi. 13-st kinnitatud A- gripiviirusest 12 olid A-gripiviirused ja üks A/H1N1.
Kokku on tänavu seagrippi laboratoorselt kinnitatul neljal korral - kaks juhtumit olid aprillis, üks juulis ja üks möödunud nädalal.
Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri ütles Postimees.ee´le, et grippi haigestumine Eestis vastab hooaja tavapärasele tõusule, kuid selle intensiivsus püsib praegu madalal tasemel.
Nakatunute arvu osas maakondade lõikes suuri erinevusi ei ole. Vanusrühmade järgi haigestuvad enim kuni nelja-aastased lapsed.
Möödunud nädalal kasvas ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute arv sellele eelnenud nädalaga võrreldes 12 protsenti. Arstide poole pöördus kokku 4567 inimest, neist veidi enam kui pooled olid lapsed.
Haigestumise tõus oli peamiselt seotud erinevate respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega. Laboratoorse kinnituse sai nädala jooksul 34 proovi, esmakordselt olid enamuses adenoviirused, mis moodustasid 34 protsenti, paragrippi oli 29,4, RS viirusi 26,5 ja A-gripiviiruseid 11,8 protsenti.
Euroopa teistes riikides jäi grippi haigestumine samuti madalale tasemele, välja arvatud Venemaal, kus haigestumuse intensiivsust hinnatakse keskmiseks. 18 riiki on andnud teada vähesest haigestumise tõusust, kuid tõusutrend on olnud seotud muude respiratoorsete viiruste ringlusega.
Seagrippi on seni kinnitatud üheksas riigis.