Lauristin: laste vaesust ei korva millegagi
10. detsember 2010, 17:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/06/27/394057t1hb241.jpg)
Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin tundis vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse konverentsi ümarluas muret laste pärast, kes juba varakult peavad vaesuse pärast tõrjutust kogema.
«Kui näiteks USAs sisendatakse inimesele algusest peale, et ta on hea ja sellest kujuneb eduka inimese mudel, siis meil on sageli vastupidi. Kui sa näiteks pärast gümnaasiumi ülikooli ei lähe, oled kohe abaõnnestunud,» tõi professor näite.
Halb on see, kui laps harjub juba varakult sellega, et kuulub ebaõnnestunute hulka ning tal tekib süü- ja häbitunne. Et vältida lastega perede vaesusse sattumist, peaks töötuskindlustus Lauristini sõnul olema diferentseeritud nii, et kel ülalpeetavad, saavad seda igal juhul.
Ka tuleks laste koolilõunad muuta kõigile kättesaadavaks. Keegi ei tohiks jääda kõrvale huviringidest seetõttu, et neil ei ole raha. «Vanemate töötus ei tohiks mõjutada lapsi, sest nemad ei saa selles kuidagi süüdi olla,» sõnas ta.
Lauristinile teeb ta enda sõnul muret ka noorte väga suur töötus, samuti see, kuidas tagada väärikas elu lõpp eakatele. « Tänased 80-aastased pole enam see põlvkond, kes harjunud silku-leiba sööma,» tõdes ta.
Ümarlaual osalenud sotsiaalminister Hanno Pevkur pidas lubamatuks, et laps jääb vanemate töötuks jäädes koolist ära, sest just seal saab ta nii süüa kui haridust. Vajadusel peaks siin kohalikud omavalitsused õla alla panema.
Lauristini sõnul võib mõni mal elav vanainimene edukalt omadega toime tulle ja veel lapsigi aidata, aga me ei saa agraarühiskonda tagasi pöörduda. Ta ütles et peaksime senisest enam mõtlema, kuidas inimesi võimalikult kaua teovõimelistena hoida, nii et nad tahaks tööd teha ka üle 60 eluaasta. Selleks tuleks võimaldada taastusravi ja täiendõpet ka eakamatele.
Mis töökohtadesse puutub, siis leidis Lauristin, et kollektiivlepingus peaksid sees olema ka teatud mitterahlised hüved. Tema sõnul on tööandjad valmis toetama ja riik peaks selllele kaasa aitama, selle asemel, et ettevõtjaid kogu aeg kahtlustada.