Prügi sorteerimine: tapeet ja munakarp polegi paber

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Munakarp.
Munakarp. Foto: Liis Treimann

Jäätmete sorteerimine on oluline, sest nii saab neid materjale uuesti kasutusele võtta, märgib Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnoökoloogia õppetooli lektor Monica Vilms TKTK blogis.

Eraldi peab aga kindlasti sorteerima paberit ja pappi, pakendeid, metalli, klaasi, bioloogiliselt lagunevaid jäätmeid. «Ka puitu tuleb eraldi koguda, sest põletada võib ainult puhast puitu. Kemikaalidega töödeldud puidu korral on tegemist puidujäätmetega, mida ei tohi põletada,» rääkis Vilms.

Lisaks tuleks olmejäätmetest eraldi koguda tekstiil ja võimaluse korral viia see taaskasutuskeskustesse. Remondist alles jäänud ehitusjäätmed tuleks aga viia jäätmejaama.

Esmalt peab tuvastama prügi liigi

Vilms selgitas, et jäätmete sorteerimisel tuleb esmalt materjalile otsa vaadata, mõistmaks, millise prügi hulka see kuulub. Selles osas kipuvad inimesed ikka eksima. «Näiteks võib tuua pehme paberi (ninanuuskamise paber, paberist munakarbid jm) - see kuulub ikkagi olmeprügi või biojäätmete hulka ning kindlasti mitte paberi hulka. Paber on valmistatud puidust ning selle sees on puidukiud, mille kiude iga ümbertöötlemise puhul murtakse – pehme paber on paberi viimane elutsükkel,» rääkis ta.

Tapeedi puhul tuleb teadvustada, et enamus tänapäeva tapeete ei koosne enam paberist. Tapeet on Vilmsi sõnul tänapäeval pigem tekstiil ja polümeer, mis kuulub olmeprügi või ehitusjäätmete hulka, mille peaks viima jäätmejaama.

Ühekordsed kohvitopsid võivad olla valmistatud näiteks biolagunevast materjalist (topsil vastav märge). Sel juhul kuuluvad topsikaaned (plastikust) pakendijäätmete hulka, kuid tops ise biolagunevate jäätmete hulka.

Ka tetrapakid ei ole lihtsalt papp-pakid, vaid seal sees on fooliumi- või kilekiht. Tegemist on komposiitmaterjalidega, seega kuuluvad puhtad tetrapakid pakendijäätmete hulka.

Mis saab jäätmetest edasi?

«Paberist toodetakse paberit. Plastmassid on tehtud põhiliselt naftast ning neid saab töötlemise järel uuesti kasutusele võtta – sukkpükste, fliiside, pallide, erinevate kiud- ja täitematerjalide tootmiseks,» rääkis Vilms.

Metallid kogutakse ja sorteeritakse erinevate liikide kaupa. Eestis toimub ainult kogumine ning materjalid saadetakse välja. Vilms kirjeldas, et edasi metallid sulatatakse ja toodetakse sama metalli uuesti. Ka klaasi on võimalik ümber töödelda ja uusi tooteid valmistada. Kõigest, mis on biolagunev, saab näiteks komposti ja väetist, mille peal taimi kasvatada.

«Kahjuks Eestis kokku kogutud tekstiili ümbertöötlemise tehaseid veel ei ole, kuid mujal maailmas need juba eksisteerivad. Tekstiilist saab toota näiteks soojustusmaterjali või taaskasutatavat kiudu,» lisas Vilms.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles