Päästeamet: pea igas teises kodus on tuleohutusnõuete puudused

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
18. veebruar 2016 14:34
Inimesed ei peaks paigaldama suitsuandureid, sest kardavad trahvi saada, vaid sest hoolivad enda ja lähedaste elust. | FOTO: Scanpix

Päästeameti tuleohutusjärelevalve inspektorid tuvastasid eelmise nädala kontrollreidide käigus elupindade tuleohutusnõuete täitmisel pea pooltes kodudes puudusi. Kõige enam neist tuvastati suitsuanduriga seoses.

Inspektorid jõudsid ühenädalase kontrollreidi perioodil üle Eesti 715 kodusse. Kolmandikul juhul puudus töökorras või õigesti paigaldatud suitsuandur ning viiendikul tuvastati puudusi küttesüsteemides. Kümnele protsendile kontrollitud kodudest tehti trahv. 29 protsendile kodudest tehti ettekirjutusi, mille mittetäitmise järel võib edaspidi rakendada sunniraha.

Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu sõnul oli inspektorite poolt kontrollitud eluruumide s.h sotsiaalpindade vaatepilt väga erinev. «Kurvem lugu oli inimestega, kes vajavad lähedaste või sotsiaaltöötajate kõrvalist abi. Tundub, et just nende jaoks on tuleohutus luksuskaup,» sõnas Tammsalu. Peadirektori asetäitja sõnul oli üllatav näha, et ka omavalitsustele kuuluvates korterites puudusid suitsuandurid.

«Jätkuv murekoht on ka küttekolded, mis on kodudes ikkagi sellises seisus, et nende kasutajad seavad ohtu nii enda kui ka oma lähedaste elu,» tundis peadirektori asetäitja muret üldise tuleohutuse pärast ning lisas, et kuigi paljudel oli töökorras suitsuandur olemas, ei  saa olla rahul olukorraga, kus osas majapidamistes ei peeta seda elupäästjat oluliseks.

«Päästeameti eesmärk ei ole trahvi teha, vaid jõuda olukorrani, kus kõikides kodudes on tehtud vähemalt esmanegi, et hoida tuleohtu ära ja jõuda mõistmiseni, et igaüks ise vastutab enda ning oma lähedaste elude eest. Selleks ei ole sageli vaja teha palju,» pani Tammsalu inimestele hingele. «Kahjuks näitab meie kurb statistika tänavuse aasta näitel, et enamikul hukkunutest puudus elupinnal töökorras suitsuandur. Samuti saavad väga palju tulekahjud alguse hooldamata küttesüsteemidest.»

Tammsalu lisas, et inimesed kardavad trahve ja kontrolle ning muretsevad vaid nende pärast endale suitsuandurid koju. «See ei peaks toimuma trahvihirmu pärast. Enda ja oma lähedaste ohutusele võiks mõelda siiski hoolivusest ja teha seda vabatahtlikult.»

Selle aasta jaanuari näitel on võrreldes eelmise aasta sama ajaga eluhoonete tulekahjude arv pea kaks korda suurem. Tänavu on tules hukkunud 12 inimest.

Päästeameti tuleohutusjärelevalve inspektorite poolt veebruaris tehtud kontrollid olid üks osa terve aasta läbiviidavatest tegevustest eluruumide tuleohutusalase olukorra parandamiseks. Kindlasti teavitab päästeamet ka tulevikus suurematest kontrollimise aktsioonidest meedia vahendusel inimesi ette.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL