Tasub teada - kuidas 24. veebruar kärbib tööaega
21. veebruar 2016, 20:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeval, 24. veebruaril on Eesti Vabariigi aastapäev. Tegemist on rahvuspühaga, millele eelnevat tööpäeva on tööandja kohustatud kolme tunni võrra lühendama.
Kõigil inimestel, kes töötavad teisipäeval, 23. veebruaril, on seadusega ettenähtud lühendatud tööpäev. Kui inimene töötab vahetustega ning tema vahetus algab 23. veebruaril ja lõppeb 24. veebruaril, siis need töötajad saavad kolm tundi hiljem tööle minna. Oluline on, et 23. veebruar peab olema kõikidele töötegijatele lühendatud.
Kui ettevõtte tegevusalast tulenevalt pole võimalik tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama töötajaga kokkuleppe, et ta töötaks riigipüha-eelsel päeval sama kaua kui tavaliselt. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida. Seetõttu on eelnevate kokkulepete tegemine oluline.
Kui töötaja on nõus tööpäeva lühendamata jätmisega ning töötaja töötab mittesummeeritud tööajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi ületundideks. Summeeritud tööajaarvestusega töötamisel aga väheneb töötaja kalendaarne tööajanorm kolme tunni võrra. See, kas nende kolme tunni näol on tegemist ületunnitööga, selgub arvestusperioodi lõpus. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5-kordselt rahas.
Kahekordset tasu makstakse juhul, kui tööandja majandustegevuse tõttu ja töötajale kehtestatud töögraafiku alusel on vajalik töötada ka Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril.
Kokkuleppel võib rahvuspüha hüvitada ka tasulise vaba ajaga. Eesti Vabariigi rahvus- ja riigipühad, millele eelnevaid tööpäevi lühendatakse on uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäev, võidupüha ja jõululaupäev.