Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Teenetemärgid valmivad nõudlike meistrite silme all

Lisatud video

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Postimehel avanes 4. veebruaril võimalus olla esimene, kes teatas näitleja Mait Malmstenile, et Eesti Vabariigi president on andnud talle autasu, täpsemalt Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Nüüd uurisime, kus ja kuidas ordeneid valmistatakse.

Kullassepafirmas Roman Tavast tervitab meid tegevjuht Eivor Maiväli, kes näitab teed ettevõtte kontorisse, mille seintel ripuvad erinevad teenete- ja ametimärgid, samuti mansetinööbid, sõrmused ja medalid. Kõige selle keskel ilutseb laual uhkes valges karbis roosa lipsuga orden. «See on Valgetähe IV klassi teenetemärk ja täna viiakse siit see ja kõik ülejäänud vabariigi presidendi kantseleisse, kust need siis järgmisel nädalal ordenisaajatele üle antakse,» lausub Maiväli.

Võib juhtuda, et sellesama laual ilutseva teenetemärgi saabki endale just Mait Malmsten. Teiste hulgas pälvisid sama klassi ordeni näiteks näitlejad Hendrik Toompere ja Märt Avandi, muusika- ja ühiskonnaelu edendaja Helen Sildna, lastekirjanik Piret Raud, teleajakirjanik Margus Saar ja mitmed teised.

Keeruline logistika

Maiväli selgitab, et teenetemärgid valmivad kahe ettevõtte koostöös – Roman Tavast ja Sporrong Eesti on viimastel aastatel valmistanud pea kõik ordenid. «See tootmisprotsess toimib selliselt, et ühe teenetemärgi erinevad tootmisetapid on ettevõtete vahel ära jagatud,» selgitab Maiväli.

Ta räägib, et kogu metalli pressimise töö teeb Kuressaares asuv Sporrong Eesti ning kullassepa käsitöö ja emailimine tehakse Roman Tavasti firma tööruumides. «Pärast pressimist tulevad teenetemärgid siia, kus me saeme, viilime ja emailime neid, ning kuldamine toimub osal teenetemärkidel üldse Soomes, kust nad siis tulevad meie juurde tagasi ja seejärel hakatakse siin erinevatest detailidest metallosasid kokku komplekteerime,» kirjeldab Maiväli töökorraldust.

Selle kõige vahepeal valmistatakse Kuressaares lindid ja karbid. «Kui metallosa on valmis, siis me saadame need Kuressaarde tagasi, kus nad komplekteeritakse lintide külge ja karpidesse, siis tuuakse need Tallinnasse ja meie omakorda anname need presidendi kantseleile üle,» tutvustab Maiväli logistilist protsessi.

Edasi juhatatakse meid töötuppa, kus viilitakse teenetemärkide toorikuid juba järgmisteks aastateks. Tööd tehakse alati ette, nii et mõned tänavu üleantavad teenetemärgid võivad pärineda suisa 1990. aastatest. «Tõepoolest, mõned teenemärgid võivad pärineda aastatetagusest ajast. Ma ei oska seda täpselt kommenteerida, et mille alusel need kantselei riiuli pealt võetakse ja miks mõnikord antakse mõni uuem või mõnikord mõni vanem orden,» sõnab Maiväli.

Mitu päeva käsitööd

Iga ordeniga tuleb pikalt vaeva näha. «Ma arvan, et kui kogu tööaeg kokku arvestada, siis kokku võib kuluda kuskil neli-viis tundi,» lausub Maiväli ja lisab, et mõne keerukama lahendusega ordeni valmistamine võib aega võtta ka mitu päeva.

Tema sõnul vajab teenetemärkide meisterdamine head keskendumisvõimet, kuna neid tehakse kümnete kaupa ja igal teenetemärgil on kümmekond ava, mida on vaja välja saagida ja lihvida.

Üks olulisemaid tegevusi on seejuures emailimine. «See kantakse teenetemärgi peale ja seejärel läheb orden 800-kraadisesse ahju, kus email üles sulab ja moodustab sellise klaasikihi, mida hakatakse erinevate luiskude ja viilidega lihvima, et tulemus jääks sile ja läikiv,» selgitab firma tegevjuht.

Ingmar Aru on Roman Tavastis töötanud aasta jagu. Teenetemärkide tegemist õppis ta oma kogenumalt kolleegilt, ja tööd tehes mõtleb Aru tihti, millistele tähtsatele riigitegelasele ta oma kätega ordenit meisterdab. Parasjagu paneb ta pooleliolevat teenetemärki raudalusel kuuma ahju ja jälgib kella, et see seal vähemalt kaks minutit oleks.

«Põhiline on see, et mingeid musti täppe peale ei jääks, kuna valget pinda teenetemärgil on päris raske puhtana hoida,» räägib Aru. Tema kinnitusel käib mõni teenetemärk kolm-neli korda ahjus, et kõik mustad täpid kaoks.

Ta rõhutab, et kui orden ahjust välja võtta, siis peab see kindlasti jahtuma viis minutit. «Emaili puhul on oluline veel see, et kuna siin on kaks totaalset erinevat materjali kokku pandud, ehk metall ja klaas, mis käituvad erinevalt, siis kui seda läbimõtlematult teha, võibki juhtuda, et email, mis on teistsuguse pingega kui metall, lööb pealt kildudeks,» räägib Aru.

Aru kirjeldab, et kõige keerulisem on teha kõrgemate klasside teenetemärke, kus on keerulised ketid ja kus on komplektis ka hõbetähed.

Maiväli sõnul on ordenite tegemise töö mõneti kapriisne. «Mõnikord võib juhtuda, et kõik on lõpuni valmis tehtud ja orden seisab meie juures aluse peal kaks nädalat ja selle aja käigus lööb mõnest kohast emaili pealt lahti,» lausub ta. Just seepärast ei viida ordeneid kohe pärast valmimist ka presidendi kantseleisse.

«Kahe nädala jooksul peaks selguma, kas nende ordenitega midagi juhtub. Aga üksikuid kordi on juhtunud, kui kõik ei lähe plaanitult ja orden puruneb pealt,» meenutab Maiväli. Tema sõnul näeb leping ette, et ordenile on 25-aastane garantii. «Isegi kui hiljem peaks nendega midagi juhtuma, siis vahetame need välja,» kinnitab ta.

Hind sõltub keerukusest

«Kuna nende valmistamine võtab tunde ja kullassepatöö väga odav ei ole, siis hind sõltub sellest, mis klassi teenetemärgiga tegemist on,» räägib Maiväli. Ta selgitab, et kuna teenetemärgi juurde kuuluvad ka karp, lint ja muud lisad, siis need võivad maksta kokku kuskil paarisajast eurost kuni mitme tuhande euroni.

Lindid on valmistatud muareesiidist ja ostetakse välismaalt sisse. «Need tulevad Taanist või Saksamaalt ja siin õmmeldakse need selliseks, nagu nad teenetemärgi karbis välja näevad,» täpsustab Maiväli. Karbid on valmistatud Poolas spetsiaalselt Eesti teenetemärkide jaoks, et mõõdud ja süvendid oleksid õiged.

Valgetähe teenetemärkide disain on püsinud ühesugune aastast 1936. «Ma arvan, et need on ühed sellised riigi sümbolid, mis peavadki olema ajast aega ühesugused,» arvab Maiväli. «See näitab Eesti riigi kestvust ja järjepidevust.»

Tagasi üles