Tarbijate kindlustunnet ja ostukavatsusi mõõtva Nielseni uuringu kohaselt oli Balti riikides tarbijate kindlustunne 2015. aasta viimases kvartalis kõige kõrgem Eestis.
Optimismi ja kindlustunnet jagub Balti riikides enim eestlastel
1. märts 2016, 11:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti tarbijate kindlustunde tõus tuleneb isikliku rahalise seisu paranemisest – inflatsioon puudub ja sissetulekud on kasvanud. Seetõttu on inimesed optimistlikumad ning hindavad kõrgemalt ka tööturu väljavaateid,» ütles Nielsen Eesti juht Margo Kurisoo.
Uuringu kohaselt oli ülemaailmne tarbijakindlustunde indeks 2015. aasta IV kvartalis negatiivne, langedes 97 punktini. Baltikumis oli kindlustunne viimases kvartalis kõige kõrgem Eestis, suurenedes 89 punktini. Võrreldes III kvartali tulemustega suurenes Lätis tarbijate kindlustunne kahe punkti võrra (79-ni), kuid Leedus langes 7 punkti (81-ni).
Balti riikide elanikest olid viimases kvartalis kõige optimistlikumad eestlased, suhtudes positiivsemalt nii riigi majandusse, töökoha väljavaadetesse kui ka isikliku finantsseisu. Enda isiklikku finantsseisu hindavad järgmise 12 kuu jooksul heaks või väga heaks 47 protsenti eestlastest, 39 lätlastest ja 42 leedulastest. 39 protsenti eestlastest usub, et nende väljavaated tööturul on järgmise 12 kuu jooksul head või väga head. Lätis ja Leedus on need näitajad 23 ja 36 protsenti.
Üha vähem eestlasi peab raha säästma majapidamiskuludelt kokku hoides – kui kolmandas kvartalis nentis 51 protsenti vastanutest, et säästavad varasema aastaga võrreldes rohkem, siis IV kvartalis oli see näitaja 45 protsenti. Majapidamiskuludelt kokku hoidmiseks säästavad eestlased raha odavamaid toiduaineid ostes, koduväliste meelelahutustegevuste arvelt, uute kodumasinate ostu edasi lükates ja vähem uusi riideid ostes.
Suurimad muutused kulutamisharjumustes on toimunud Leedu tarbijate hulgas. Kui IV kvartalis ütles 36 protsenti leedulastest, et oli hea aeg vajalike asjade ostmiseks, siis sel aastal on see langenud 24 protsendini. Eestis on see näitaja kasvanud 26 protsendilt 36-ni ja Lätis langenud 27 protsendilt 26-ni.
Kui inimesed on katnud hädavajalikud elamiskulud, siis ülejäänud raha säästab viimastel andmetel 36 protsenti eestlastest, 20 lätlastest ja 33 leedukatest. Lisaks eelistavad eestlased vaba raha kulutada veel kodu dekoreerimisele ja puhkusele, mis on populaarsed kulutamisviisid ka teiste Balti riikide elanike seas.
Kui eelmises kvartalis edestas mure tervise pärast majanduslikke muresid, siis IV kvartalis tõusid majanduslikud mured taaskord esiplaanile. Majanduse pärast muretseb kolmandik eestlastest, millele järgnevad mure tervise (26 protsenti) ja hariduse (18 protsenti) pärast. Lätlased ja leedukad tunnevad jätkuvalt suuremat muret tervise pärast.
Mure sõja pärast on jätkuvalt vähenemas kõikides Balti riikides – Eestis on see näitaja 8, Lätis 15 ja Leedus 4 protsenti. Samal ajal on näiteks suurenenud leedukate mure toiduhindade (18 protsenti) ja lätlaste mure majanduse pärast (19 protsenti).