Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Ökohostel mitte üksnes nime poolest, vaid ka tegudes

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Viis aastat Tartus tegutsenud Looming Hostel on juba algusest peale võtnud keskkonnateadliku suuna. Akvapoonika süsteem. | FOTO: Erakogu

Üle viie aasta Tartus tegutsenud hostel Looming sai hiljuti rahvusvahelise keskkonnamärgise Roheline Võti.

«Kui me alguses ei näinud selle järele vajadust, siis ühel hetkel hakkasime mõtlema, et võiks olla Euroopa lilleke,» räägib Sigrit Rosental, üks Tartus Kastani tänaval endise trükikoja kolmandal korrusel tegutseva hosteli asutajatest. Jutt käib Euroopa Liidus kasutuses olevale lillekesele, mida kasutatakse keskkonnasõbralike toodete ja teenuste märgistamiseks.

Võimalust taotleda just majutusasutustele mõeldud rahvusvahelise Rohelise Võtme keskkonnamärgist 2010. aasta septembrist tegutseva ökohosteli pidajad kuni viimase ajani eriti ei kaalunud.

-Kompostiussid ja akvapoonika

«See kõik oleks olnud tehtav, aga seal oli veidraid asju, mida me oleks pidanud läbi tegema – näiteks hoone kohta oleks pidanud akende, seina- ja põrandamaterjali dokumentatsiooni kokku ajama,» kirjeldas ökohosteli pidaja. Kuna nad on hoones üürnikud,  tundus see neile üsna põhjendamatu nõudena, mistõttu sellest plaanist loobuti.

Siiski on majutuskoht ennast esimesest päevast peale ökohosteliks pidanud ning kogunud sellega populaarsust nii Eestis kui ka välismaal. Näiteks on seal voodid ehitatud vana sauna palkidest ja mõisa põrandalaudadest, voodipesuna kasutatakse varem tärnihotellides kasutusel olnud voodiriideid.

Tubades eraldi prügikaste ei ole, on üks prügisorteerimissüsteem kööginurgas ning sisekujunduses on kasutatud ära värvijääke. Viimased julgemad keskkonna säästmise katsetused on näiteks kompostiussid ning akvapoonika, mis on omaette väike ökosüsteem.

Möödunud aasta lõpus hakkasid hostelipidajad taas mõtlema keskkonnamärgise peale. Neil peatus ka üks külaline, kes küsis, miks neil Rohelise Võtme märgist ei ole, kui hostel juba vastab nõuetele, ja hakkasid uuesti asja uurima. «Tuli välja, et Rohelise Võtme puhul on asjaajamine nüüdseks palju lihtsam ja meil ongi kõik tingimused juba täidetud,» sõnas Rosental.

Näiteks on Rohelise Võtme saamise eelduseks, et majutusasutus tegeleb keskkonnateavitusega. «Et kliendid teaksid, kuidas vett säästa,» seletas ökohosteli pidaja. Samuti propageerib hostel juba algusest peale taaskasutust, kasutab koristades keskkonnasõbralikke ja ökomärgisega puhastusvahendeid.

«Me pidime oma tegevuspõhimõtted ja seda tõendava fotomaterjali koguma ühte kausta, kus näitame ära, mida me kasutame ja mis on meie keskkonnapoliitika – ja sellega meie jaoks asi piirdus,» lausus Rosental.

Nii ongi hostel üks neist majutusasutustest Eestis, kellel on ette näidata Rohelise Võtme tunnistus. Veebruari lõpus said nad selle ka raamituna kätte.

«Kui varem oli selline iseteadlik keskkonnasõbralik tegutsemine, siis nüüd saame seda kõvema häälega öelda,» sõnas Rosental.

Kaugemat tulevikku silmas pidades mängivad ökohosteli omanikud ka nullprügi-mõttega, kuid praegu tundub, et see jääbki unistuseks.

«Me oleme mõelnud, et see oleks äge asi, mida proovida ja eksperimenteerida, aga ma arvan, et majutusettevõttel on see suhteliselt keeruline – keelata kõigil üldse siseneda pakendites olevate asjadega,» nentis Rosental.

-Arv muutub pidevalt

Praegu on Rohelise Võtme märgis Eestis olemas 20 majutusasutusel. «See arv muutub pidevalt, kuna mõned tulevad juurde ja mõned langevad ka ära – aga selles suurusjärgus on see juba mõned aastad püsinud,» sõnas Rohelise Võtme Eesti koordinaator Evelin Piirsalu. Kuigi möödunud aasta algusest peale võivad ökomärgist taotleda ka teised turismiatraktsioonid – nagu muuseumid, külastuskeskused, teemapargid ja loomaaiad –, neile seda Eestis siiski veel jagatud ei ole.

«On ka päris mitmeid majutusasutusi, kel hetkel on märgise taotlemine pooleli,» lisas Piirsalu. Tema sõnul tuleb teha päris palju teavitustööd, et majutusasutused üldse teaksid, millega on tegemist, kuigi on ka neid, kes on ise selle vastu huvi tundnud.

«Pigem ikka tulevad selle peale, kui oleme nendega mõnel koolitusel või muul kohtumisel sellest juttu teinud ning rääkinud, mis on selle eelised,» rääkis Rohelise Võtme Eesti koordinaator.

Rohelise Võtme majutusasutused on üles loetud ka portaalis puhkaeestis.ee, kus keskkonnamärgisega majutusasutused on loendis eespool. Piirsalu sõnul on see nii selleks, et tunnustada nende asutuste keskkonnategevust.

Majutuskohtade ökomärgis

  • Majutusasutuste rahvusvaheline keskkonnamärgis Roheline Võti loodi 1994. aastal Taanis. Praegu on kehtiva ökomärgisega 2370 majutuskohta 52 riigis.
  • Märgis võimaldab majutust valida selle järgi, kes jätab oma tegevusega võimalikult väikese ökoloogilise jalajälje.
  • Eestis hakati Rohelise Võtme märgist välja andma 2001. aastal.
  • Kuni 2014. aastani vastutas Rohelise Võtme väljaandmise eest Eestis EAS, nüüd on see Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse ülesanne.
  • Märgise andmise kriteeriumid on säästlikum ressursikasutus, kodumaiste toiduainete kasutamine hotelli restoranis ning looduse ja kohaliku kultuuripärandiga seotud tegevuste propageerimine.
  • Roheline Võti antakse majutusasutusele kaheks aastaks, seejärel saab seda pikendada.

Allikad: puhkaeestis.ee, eas.ee, seit.ee

Tagasi üles