Kindlustusfirma IF väitel sisaldab liikluskindlustus endas palju enamat, kui lihtsalt teisele sõidukile põhjustatud vigastuste remontimine.
Kindlustusfirma: liikluskindlustus hüvitab arvatust rohkem
4. märts 2016, 10:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liikluskindlustuse isikukahjud võivad kindlustusseltsile tähendada aastakümnete pikkust hüvitiste maksmist ning raviarvete hüvitamist. Nii pika aja peale võib hüvitatav summa kasvada sadadesse tuhandetesse või isegi miljonitesse eurodesse. Statistiliselt on iga liiklussurma kohta 10 raskelt vigastatud inimest.
Möödunud aastal maksis If Kindlustus liikluskindlustuse isikukahjudena välja 1,4 miljonit eurot, mis sisaldab liiklusõnnetustega seotud raviarvete ning taastusravi eest tasumist, töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulu hüvitamist ning raskete õnnetuste puhul mittevaralise kahju hüvitist.
If Kindlustuse isikukahjude grupijuhi Kadri Puna sõnul on liikluskindlustusega seotud väga erinevad kulutused, mida õnnetuses kannatada saanud inimestel tuleb oma endise elujärje või tervise taastamiseks teha. «Raskemaid isikukahjusid lahendatakse juhtumipõhiselt, sest nad on kõik väga erinevad,» lausus Puna. Ta märkis, et raviarvete tasumine on täiesti tavaline asi, kuid vastavalt vigastusele tuleb inimest aidata vajaduspõhiselt, et ta saaks jätkata võimalikult samaväärset elu ka tulevikus.
Tema sõnul maksab kindlustusselts kinni ka need raviarved, mis liiklusõnnetusega seoses tekivad meditsiiniasutustel, taastusravi pakkujatel ning Eesti Haigekassal. «Kui muidu haiglad saadavad oma arved Haigekassale, siis liiklusõnnetuste puhul saadetakse arved liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki kindlustusandjale. Eesti maksumaksja neid kulusid ei kanna,» selgitas Puna.
Ta lisas, et seda infot võiks kindlasti teada ka sõidukijuhtid, kes õnnetuse põhjustavad. «Sageli õnnetuse põhjustanud juht ei ole teadlik, et tema sõlmitud liikluskindlustus hüvitab ka kaassõitjate ja kannatanute isikukahjud ning ta võib sattuda olukorda, kus kannatanu nõuab hüvitist tema käest. Tegelikult kaitsebki juhti sellises olukorras liikluskindlustus,» lisas Puna.
Samas on ka erandsituatsioone, kus kindlustusel on õigus makstud hüvitised õnnetuse põhjustanud juhilt tagasi nõuda. Näiteks peavad joobeseisundis õnnetuse põhjustanud juhid arvestama sellega, et kindlustusselts küsib lisaks mõnetuhandelisele sõidukikahjule tagasi ka õnnetuse tõttu tekkinud isikukahju, mis võib ulatuda kümnetesse või sadadesse tuhandetesse eurodesse.
Inimvigastustega lõppenud kahjude väljamaksed suurenevad Puna sõnul tänases maailmas oluliselt kiiremini kui sõidukikahjudega seotud väljamaksed. «See trend on tegelikult Euroopas juba aastaid kestnud ning näeme seda ka Eestis.
Ta märkis, et põhjused on kõikjal samad, arenenud maade raviteenuste hinnad lihtsalt tõusevad nii kiiresti. Näiteks kasvas keskmine haiglatele makstav raviarve suurus eelmise aastaga 1,5 korda. «Samas näitab Ifi praktika, et raskemate õnnetuste puhul annab investeering kannatanu aktiivsesse taastusravisse esimese aasta jooksul kohe peale õnnetust väga häid tulemusi ning inimesed tulevad õnnetustest oluliselt kergemini välja, jõudes tagasi ka tööjõuturule,» sõnas Puna.
Näited suurematest juhtimitest, mida kindlustusfirma on lähiaastatel hüvitanud.
- 2010 kevadel kaotas veokijuht kontrolli sõiduki üle ja sõitis otsa tee äärde pargitud sõidukile ning jalakäijatele. Kolm inimest said raskelt viga.
- 2014 lõpus sai liiklusõnnetuses viga noor 35 aastane mees, kes oli kaasreisijaks suurel kiirusel teelt välja sõitnud autos. Mehe alakeha on õnnetuse tagajärjel halvatud.
- 2015 talvel kaldus sõiduk vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastutuleva sõidukiga. Õnnetuses sai noor neiu üliraske tervisekahjustuse.
- 2015 suvel kaldus sõiduk vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastutuleva sõidukiga. Õnnetuses sai raskelt viga pereema.